Riigipühade eel ehk 23. ja 31. detsembril on tööandja kohustus tööpäeva lühendada.

Tööpäeva lühendamine ei sõltu tööpäeva kestusest. Näiteks kui inimene töötab osaajaga ainult kolm tundi päevas, ei pea ta riigipüha eelsel päeval tööle tulema.

Kui tööandja majandustegevus ei võimalda tööpäeva lühendada, tuleb saavutada töötajaga kokkulepe töötamiseks pühade-eelsel päeval nagu tavalisel tööpäeval. Kui töötaja on sellega nõus, loetakse pühade-eelsel tööpäeval lühendamata jäetud kolm tundi ületundideks ning hüvitatakse vastavalt seadusele kas tasulise vaba ajaga või kokkuleppel rahas 1,5 kordselt.

Summeeritud tööajaga töötajate ületunnid selguvad arvestusperioodi lõpuks ning need hüvitatakse samamoodi – tasulise vaba ajaga või kokkuleppel rahas. Kui töötaja ei nõustu pühade-eelsel päeval töötama täistööpäeva, ei tohi tööandja teda selleks sundida.

Graafiku alusel töötajad peavad tööandjale oma keeldumisest teada andma hiljemalt graafiku kättesaamise hetkel. Kui töötaja siis oma keeldumist tööandjale ei väljenda, on kokkulepe tööpäeva lühendamata jätmise kohta olemas ning hiljem töötaja tööpäeva lühendamist nõuda ei saa.

Riigipühal töötatud tundide eest tuleb töötajale maksta kahekordset töötasu sõltumata sellest, kas talle makstakse töötasu kuu- või tunnitasuna, ta töötab tavapärase või summeeritud tööajaarvestuse alusel. Kui töötaja vahetus algab tavalisel tööpäeval ja lõpeb riigipühal, tuleb hüvitada riigipühal tehtavad tunnid. Ülejäänud sama vahetuse töötunnid, mis langevad riigipühale eelnevale või järgnevale päevale tasustatakse aga tavalises korras.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid