Xolot ja Rimuuti puudutavas kriminaaluurimisest on Ärileht kirjutanud varem siin ja siin.

Rimuut on 2017. aastal loodud Türgi ettevõte, mis registreeriti e-residendina Eestis. Rimuut aitab just lihtsamini vahendada e-residente. „Xologa lõpetasid ärilise suhte 2019. aastal. Tegemist on ühega 3000 kliendist. 2019. tuli Rimuut välja oma teenusega. Xolo aga kasutab teistsugust juriidilist skeemi," kommenteeris Xolo tegevjuht Allan Martinson.

Martinsoni sõnul võinuks võinuks olla olemata selle ettevõtte kliendiks võtmine. „See firma saigi võetud kliendiks ebastandardselt. Me alguses keeldusime neist, kuid nad tulid tagasi. Me aitasime neid rohkem kui keskmiselt ning mahutasime Rimuudi teenindamisse oluliselt enam ressurssi kui tavaliselt. Samas maksid meile põhjalikuma teenuse eest tavatasu," lisas ta.

Xolo Go võimaldab lepingulise konstruktsiooniga astuda seltsingu suhtesse, teha raamatupidamist ja suhelda pankadega. „Paralleele saab tuua meie ärimudeliga, kuid me polnud sellest kliendist teadlik. Neile jäi mulje, et on kopeeritud. Nende ärisaladust olevat lansseeritud meie ettevõtte kasuks. Kontseptsiooni, andmestikku ega muud pole kopeeritud. Xolo ärimudel on teistsugune. Päeva lõpuks pole ärimudel patendiga kaitstud. Kogu maailm võtab üksteisest šnitti," arvas Martinson.

Martinsoni arvates polnud Rimuudi asutajatel oportunistlikke soove, vaid võis tulla kinnismõte, et nende ärimudelit on kopeeritud. Seejärel pöördus Rimuut 2020. aasta veebruaris politseisse. „Me tegime omalt poolt prokuratuuriga täielikku koostööd. Failide koopiad, kirjavahetus, kliendinimekirjad ja palju muud andsime nende käsutusse. Ligi aasta otsa käidi andmestikku läbi. Kohtuti töötajate ja klientidega. Selle peale prokuratuur lõpetas kriminaalasja. Rimuut kaevas edasi Riigiprokuratuuri ning Harju Maakohtusse, mis jäid mõlemad lõpuks samale seisukohale," rääkis ta.

Xolo jaoks oli tegemist raske caseiga. Politsei uuris tõendeid kõigi võimalike nurkade alt. Uurijate jaoks polnud kerge uurida tootearenduse täisdokumentatsiooni. "Avasime neile kõikvõimalikud failid. Politseiametniku jaoks poleks see esimese raksuga kerge tegevus. Siiski tõestusmaterjal oli. Lepingusüsteemi väljatöötamisel kasutasime kokku 20 riigi advokaadibüroosid, mis kinnitasid meie toote erinevust Rimuudi omast," kommenteeris Martinson uurimist.

Tagantjärele vaadates ei takistanud uurimine Xolo töötajate igapäevalu. Enamik kahest aastast möödus ootamise tähe all. Aasta otsa ei rääkinud töötajatest keegi politseiga. „Neil on omad meetodid ja tööriistad uurimise läbiviimiseks. Meid väga palju ei seganud," mainis Martinson.

Kriminaaluurimisest sõltumata kasvas ettevõte edasi

2021. aasta lõpu seisuga on Xolo jaoks e-residentsus vaid üks toode. Tänavu tuli kasutusse Hispaania turu jaoks kohandatud toode, mis pole Eestiga seotud. „Hispaania keeles teenused ja vormid. Esialgu kohe on neil vaja maksundust ja raamatupidamist. Hispaania turul tegutseb neli miljonit FIEt. Samasugust teenust lükkame käiku ka teistes riikides. Massiivsete turgude jaoks on vaja teha palju eeltööd," ütles Martinson.

Xolo jaoks oli eelmine aasta COVIDi tõttu aeglasem kasv. Inimesed ei saanud oma e-residentsust kinnitavaid isikutunnistusi kätte. See aasta on aga e-residentsusele olnud parim üldse. Xolo jaoks on see tähendanud ligi neljasaja tuhande eurost kuukäivet. „Meil on sada tuhat inimest platvormil ja rohkem kui 170 riigist. Arendame uusi tooteid. COVIDi tõttu on vabatöö ja kaugtöö tõusujoones," tõi Martinson välja kasvavat trendi.

Üksikettevõtjate jaoks on 2021. aasta olnud läbi ajaloo parim. 30% on tõusunud käive ühe inimese kohta. „Kui vaid Eestis kasvaksid palgad nii kiiresti. Keskmine klient teenib kuni 8000 eurot kuus," mainis Martinson. Xolo kliendid on valdavalt teadmispõhised tegijad ning liituvad FIEna. Erinevate toodete pakkujaid ning e-kommertsärisid platvormile ei võta. Tegijaid võib olla seinast seina ning igasugused erinevad nišid on esindatud. „Maksud peab ära maksma, kuid see on selgelt parem, kui palgatööd teha," arvas ta.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid