Nii mootoribensiini kui ka diislikütuse müügimahud võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on kasvanud üle 12 protsendi. Kokku müüdi tanklastes detsembri kahe esimese nädala jooksul 11,3 miljonit liitrit mootoribensiini ja 31,4 miljonit liitrit diislikütust.
Eesti Õliühingu tegevjuht Mart Raamat selgitab, et kõrgete müüginumbrite põhjuseid on mitmeid. „Kindlasti tabas tarbijaid ootamatult varajane talv – seoses krõbedate külmakraadidega suurenes nii sõidukite keskmine kütusekulu, kui ka tarbijate soov kiirelt paak talvist kütust täis tankida.“
Lisaks toob Raamat välja, et ka esimene lumetõrje tuli tavapärasest ettepoole, mis samuti müüginumbrite kasvule kaasa aitas. „Samas ei saa alatähtsustada aktsiisimaksu alandamise rolli – võrreldes 2019. aastaga, kui kehtis veel 12,1 senti kõrgem aktsiisimäär, tõusis diislikütuse müük koguni 36%,“ selgitas kütusesektori esindaja riigi maksupoliitiliste valikute mõjusid.
Raamatu hinnangul oli üheks täiendavaks faktoriks detsembri alguse rekordilised maagaasi- ja elektrihinnad, mis tõid kaasa ka diislikütuse müüginumbrite kasvu.
„Paljud kliendid – nii ettevõtted kui ka eramajade omanikud – kes tavapäraselt kütavad hooneid elektri või gaasiga, läitsid taas tule õlikatlas, sest see pakub hetkel lihtsalt soodsama alternatiivi maja soojana hoida.“ Samas nendib Raamat, et võrreldes naaberriikidega on meie tarbijad ka siin kordades kehvemas olukorras – kütmiseks kasutatava diislikütuse maksumäär näiteks Leedus 18 korda, Lätis ja Saksamaal aga 6 korda kõrgem, kui Eestis.
Kütusesektori esindaja leiab, et kodukulude alandamiseks võiks riik kaaluda sarnaselt naaberriikidega kütmiseks ja generaatorites elektri tootmiseks kasutatava diislikütuse aktsiisimäära langetamist. „Kuna kõik indikatsioonid näitavad, et ka järgmisel talvel ootavad meid ees kõrged elektri- ja gaasihinnad, siis aitaks erimärgistatud diislikütuse müügi võimaldamine kütmiseks inimestel-ettevõtetel oma küttekulusid kontrolli all hoida.“
