Oma postituses ütleb Ligi:

"Kas keegi saab aru, mis asi see on, mida valitsus kompenseerima hakkab? Kus on see kriis, kui palgad ja pensionid kasvavad stabiilselt 7–8%, kiiremini ka (lühiajalisest) kiirest hinnaõusust? Ja kuidas saab rahvas kõigile toetust makstes end oma raha eest sellest riigi vahendusel ise välja sikutada?

Seejuures on just riigieelarve see, kus on krooniline auk, mis ühtlasi on oluline tegur hinnatõusus ja tööjõupuuduses. Miks pean mina ka mingit toetust saama ja võrkude ülalpidamises mitte osalema?

Miks peavad pooled pered saama veel ekstra iseendalt fossiilide tarbimise dotatsiooni, kui ainus tegelik väljapääs hinnatõusust on kokkuhoid ja investeengud eneriapöördesse? (tegelike abivajate toetamisest siin räãkimata)."

Valitsuse otsus, mis Ligi häirib

Võimuliit otsustas esmaspäeval langetada energia hinnašoki tõttu gaasi võrgutasu kuni märtsikuuni nullini.

Elektri võrgutasu alandamine poole võrra kajastus juba novembris tulnud oktoobrikuu arvetel ning vähendab keskmise kodutarbija jaoks elektri lõpphinda ca 15% ning äritarbijatel ca 7% kuni märtsi lõpuni. Kokkuleppe kohaselt lisandub toetuspaketti ka gaasi võrgutasu alandamine 100% võrra.

Elektri, gaasi ja kaugkütte hinnatõusude hüvitamist hakatakse omavalitsustes menetlema jaanuaris taotluste alusel ning meede aitab energiahinna kallinemist kompenseerida kuni 80% ulatuses. Kui seni oli esialgseks lävendiks 673 eurot (neto), siis uue kokkuleppe kohaselt tõstetakse seda 1126 euroni (neto) ehk selle aasta prognoositava mediaankeskmise sissetuleku tasemele. Hinnanguliselt on võimalik meetmest toetust taotleda üle 300 000 leibkonnal, kes võiksid saada elektri, gaasi ja küttekulude hinnatõusust 80% hüvitist. Meetme rakendamine läheb maksma ligi 79 miljonit eurot.

Dmitrjev vastab: Ligi ettekujutus asjast on sinisilmne

Riigkogu Keskerakonna fraktsiooni aseesimees ja Lüganuse vallavolikogu esimees Dmitri Dmitrijev saatis Jürgen Ligi väljaültemistele vastulause. Dmitrijev kirjutas: "Lugesin suure imestusega Jürgen Ligi mõtteharjutust, kus ta alavääristab valitsuse pingutusi rohkem kui 300 tuhandele Eesti leibkonnale hüppeliselt tõusnud energiahindade tingimustes appi tulla. Lisaks küsib mitmekordne minister süüdimatult: kus on kriis?"

Dmitrijev viitas kirjas Ligi kehvale reaalsustajule ning rõhutas, et riigil on kohus keerulisel ajal oma inimestele appi tulla. "Mugavalt kritiseerija positsiooni võtnud Jürgen Ligi jutt taastuvenergia osakaalu suurendamisest ja kokkuhoiust on kogenud poliitiku jaoks liiga sinisilmne. Tuulikuid üleöö püsti panna pole võimalik ja pesu on inimestel vaja ka pühade ajal pesta."

Kirjas Dmitrijev möönas, et taotluste menetlemine paneb tõepoolest omavalitsustele bürokraatliku lisakoormuse, "kuid riik hüvitab kaasnevad kulud ning mõningane ebamugavus kaalub üles ühiskondliku kasu."

Dmitrijev lisas: "Lüganuse vallavolikogu esimehena kavatsen pingutada, et riigi tugi võimalikult paljudele meie inimesteni jõuaks."

Viimaks soovitas Keskerakonna fraktsiooni aseesimees Jürgen Ligil tegeleda heategevuslikesse organisatsioonidesse annetamisega. "Kui Jürgen Ligi tunneb, et Riigikogu liikme staatus ei võimalda madalamat kommunaalarvet aktsepteerida, siis on alati võimalus teha annetus. Usun, et Eestis on palju heategevuslikke organisatsioone, kes võtaks abikäe tänutundega vastu."