Eesti asub tõhusalt reguleerima virtuaalvääringu teenuseid

Valitsus toetas eelnõud, mis karmistab nõudeid virtuaalvääringu teenuse pakkujatele, et maandada finantskuritegevuse riske. Muuhulgas antaks tegevusluba edaspidi vaid neile teenusepakkujatele, kellel on kavas Eestis tegutsema asuda, samuti tuleb tehingutega siduda kliendi andmed.

"Virtuaalvääringute valdkonnas on riskid viimastel aastatel kiiresti kasvanud ja see on nõudnud meilt kiiret tegutsemist. Oleme sisuliselt aastaga valminud eelnõus otsinud lahendusi, mis aitaksid suurendada läbipaistvust ja vajadusel järelevalvet ning mis kaitseksid just ausaid tegutsejaid,“ ütles rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus.

Ühe olulisema muudatusena väheneks eelnõuga krüptotehingute anonüümsus, et tagada ärikeskkonna läbipaistvus ning tõhusam järelevalve selle üle. Edaspidi on virtuaalvääringu ülekandmise või vahetamise teenuse pakkumise eelduseks, et kasutaja isikusamasus on tuvastatud. Isikuandmed peavad analoogiliselt pangaülekannetele säilitama seose tehinguga. Kui tehingu vastuvõtja rahakotil puudub teenusepakkuja või pole sellel suutlikkust andmeid vastu võtta, tuleb tagada tehingute jälgimine reaalajas ja iga tehingu riskianalüüs.

Kehtestatavad nõuded on analoogsed reeglitele, mis kehtivad pankade ja maksevahendajate kaudu liikuvale rahale. Ka virtuaalvääringuid kasutatakse eeskätt maksete tegemiseks või väärtuse ülekandmiseks ehk vahetusvääringuna - näiteks teenuste ostmiseks. Andmete kogumine ja vahetamine vähendab oluliselt riski finantskuritegevuseks. Muuhulgas on reeglite laiendamist virtuaalvääringu teenuse pakkujatele soovitanud rahvusvaheline rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise standardiseadja FATF.

Senised regulatsioonid on võimaldanud Eesti tegevusluba taotleda teenusepakkujatel, kes Eestis ei tegutse, kellel puudub Eestiga seos ja kelle üle järelevalve tegemine - ka näiteks tegelike kasusaajate tuvastamine - eeldaks ebamõistlikke ressursse. Nendega kaasnevad riskid kanduvad aga üle Eesti majanduskeskkonnale, ohustades seaduskuulekaid teenusepakkujaid, kelle maine võib saada kahju ning välispartneritega suhtlemine osutuda keerukaks.

Eelnõu järgi saab rahapesu andmebüroo edaspidi võimaluse jätta virtuaalvääringu teenuste pakkumise tegevusluba väljastamata, kui selgub, et ettevõtja eesmärk ei ole tegutseda Eestis või tema äritegevusel ei ole seoseid Eestiga. Samuti sätestab eelnõu, et tegevusluba pole üleantav. Piiratakse tegevusloaga ettevõtetega hangeldamise võimalusi: edaspidi oleks esimese kahe tegevusaasta jooksul keelatud olulise osaluse müük. Hangeldajad on isikud, kes asutavad massiliselt virtuaalvääringu teenuse pakkujaid eesmärgiga need kolmandatele isikutele maha müüa. Muudatus on vajalik, et vältida olukorda, kus tegevusloa saamise järel müüakse ettevõte edasi isikule, kes tegevusloa nõudeid ise ei täidaks.

Lisaks suurenevad eelnõuga kapitalinõuded, mis suurendavad ettevõtjate vastutust ning tagavad, et tegevusloa omajad oleksid aktiivselt tegutsevad ettevõtted. Uue äriühinguna virtuaalvääringu teenuse pakkuja asutamisel peab edaspidi olema osa- või aktsiakapitali sissemakse olenevalt teenusest kas 125 000 või 350 000 eurot. Samas ulatuses peab edaspidi olema sisse makstud omavahendeid ka tegutsevatel tegevusloaga ettevõtetel. Praegu on piir 12 000 eurot.

Kapitalinõude täitmine peaks olema keskmisele virtuaalvääringu teenuse pakkujale jõukohane, arvestades, et keskmine valdkonnas tegutseva ettevõtte käive on rahapesu andmebüroo hinnangul 80 miljonit eurot. Samas on see piisavalt heidutav määr neile isikutele, kes ise ei soovi valdkonnas tegutseda, vaid on taotlenud tegevusluba üksnes juriidilise isiku edasimüügi eesmärgil.

Eelnõu välja töötamises on osalenud ning ettepanekuid teinud ettevõtlusorganisatsioonid ja eksperdid, teiste seas Eesti Krüptoraha Liit, virtuaalvääringu teenusepakkuja xChange AS, Advokatuuri IO- ja IT-õiguse komisjon ja Eesti Kaubandus-Tööstuskoda.

Sel nädalal avalikustas rahandusministeerium ka eelnõu, millega viiakse krüptovarade, sealhulgas virtuaalvääringute vahendajad edaspidi finantsinspektsiooni järelevalve alla. Finantsinspektsioonilt tegevusloa taotlemise võimalus tekib neil 2023. aasta alguses