PUUST JA PUNASEKS | Mis seisus on 5G areng Eestis?
(35)
Viimastel aastatel on Eestis väga palju räägitud 5Gst ehk viienda generatsiooni mobiilside tehnoloogiast. Küll tehakse juttu 5G sageduslubade konkursist, siis elektroonilise side seadusest. Keegi tuli välja uue 5G telefoniga, kuskil ühendati ülekäigurada 5G võrku. Kuna teema on lai ja selle ümber tiirleb pidevalt erinevaid infokilde, proovin teha lihtsa vahekokkuvõtte, mis seisus 5G areng praegu Eestis on.
Mis on seni tehtud?
Telia ja Elisa avasid esimesed 5G testvõrgud 2018. aastal, mis toimisid ainult teatud asukohtades (Rottermani kvartal ja Taltechi linnak). Need polnud veel kommertslahendused, mille peal kliente teenindada, vaid pilootvõrgud, mille eesmärk oli 5G levimisulatust, kiirusi ja uusi teenuseid katsetada. Tol ajal oli Eesti 5G arengus maailmas esirinnas.
Telia avas oma klientidele esimese 5G võrgu 2020. aasta novembris. Kuigi spetsiaalsed sagedusload 3410-3800 megahertsi (MHz) (edaspidi 3,6 GHz) sagedusalas on veel välja jagamata, pakub Telia 5G teenust juba olemasolevatel 4G sagedustel. Sellegipoolest vastab Telia võrk 5G-standardile. Kui alguses oli viienda generatsiooni mobiilside kättesaadav Tallinnas, Tartus ja Pärnus, siis 2021. aasta lõpuks oleme Eestis tööle pannud üle 140 tugijaama. 5G võrgu kasutamiseks peab kliendil olema ka 5G telefon ning sobilik mobiilipakett. Seetõttu ongi paljudel klientidel mobiilset andmeside kasutades telefoni ekraani paremas ülaosas 5G tähis.
Seega võib öelda, et Eesti telekomioperaatorid on uute, kiiremate ja kvaliteetsemate mobiilside tehnoloogiate kasutuselevõtuks juba mitmeid samme astunud.
Kui kaugel on seadusandlikud protsessid?
Ilmselt on paljud inimesed 5G teemadega kokku puutunud, lugedes mõnda uudist sagedusala oksjoni või elektroonilise side seaduse kohta.
Ehkki Telia on juba oma 5G võrgu klientidele avanud, eeldab selle mastaapsem üleriigiline kasutuselevõtt uusi sagedusalasid, kus raadiolained levida saaksid. Piltlikult öeldes on meil vaja laiemat toru, et üha kasvavad andmehulgad liikuma mahuks. Hetkel, kui tsiteerida üht tuntud Eesti poliitikut, hakkab ruum otsa saama. Sellepärast ootavadki kõik Eesti mobiilioperaatorid, et riik kuulutaks esimesel võimalusel välja 3,5GHz sagedusala oksjoni. See annaks telekomidele võimaluse üha kasvavat nõudlust rahuldada ja ka uusi teenuseid pakkuda.
Riik kuulutas esimese 5G sagedusalade oksjoni tegelikult välja juba 2019. aasta veebruaris. Sealt saadik on aga kogu protsess venima jäänud, ühelt poolt kohtuvaidluste pärast (Levikom vaidlustas konkursi kohtus), teisalt jäi toppama otsus, kas jagada 5G sagedusala kolmeks või neljaks osaks.
Vahepeal, 2020. aasta lõpus lisandus veel riigi julgeoleku aspekt ning sellest tulenevalt vajadus muuta elektroonilise side seadust (ESS), mis omakorda sageduslubade konkurssi mõjutas ja selle algust edasi lükkas. Pärast eelnõu põrgatamist parlamendi ja ministeeriumi vahel kuulutas riigikogu ESSi käesoleva aasta novembris lõpuks välja. Muuhulgas keelustas see Huawei seadmete kasutamise 5G võrkudes.
Peale ESS-i on vastuvõtmist sai valitsus kehtestada ka sidevõrkude turbemääruse, mis on eelduseks, et kuulutada välja uus 5G sageduskonkurss.
Hiljuti teataski majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (MKM), et kuulutab sageduskonkursi välja peale elektroonilise side seaduse muudatuste jõustumist, ehk tuleva aasta veebruaris. Seejärel on sideettevõtjatel 60 päeva aega konkursile registreeruda.
Pika sammuga helgesse 5G tulevikku?
Võib tunduda, et kui konkursi tingimused on paigas ja oksjon viimaks välja kuulutatakse, sammub 5G tehnoloogia Eestis kiiresti helge tuleviku suunas. Loodame, et nii see ka läheb. Samas on varasem kogemus on näidanud, et sellele teele või tekkida mitmeid takistusi.
Näiteks oli pikalt üleval küsimus, kas riik otsustab jagada 5G sageduse kolmeks või neljaks osaks. Tänaseks on õnneks selgus olemas ning riik on otsustanud 5G sagedusala jagada kolmeks võrdseks osaks (130 MHz plokkide kaupa). Tänu riigi sellisele otsusele on suurem võimalus, et kogu protsess läheb üsna libedalt. Seda enam, et kohus leidis juba 2019. aastal, et sagedusalade kolmeks jagamine on igati mõistlik kompromisslahendus, mis jätab ruumi ka konkurentsile. Kui aga riik oleks otsustanud oksjonile panna neli riba, võinuks asi taas venima hakata. Ühelt poolt tuleks kogu määrus ümber kirjutada ja täpsustada, kuna eelmine eelnõu lähtus põhimõttest, et sagedusala jaotatakse kolmeks võrdseks osaks. Lisaks pole ka väheoluline fakt, et jagades 3,6GHz sagedusala (millest Venemaa piirangute tõttu on kasutuskõlblik vaid pool) kolme asemel neljaks, ei saaks klientidele pakkude väga tuntavat edasiminekut andmeside kiiruste osas võrreldes tänase 4G võrguga.
Praegu loodavad telekomifirmad, et saame peagi ka reaalselt oksjoniga edasi liikuda ning 5G arengusse veelgi enam panustada.
Kas see on lõpp või algus?
Loodetavasti õnnestub riigil uue aasta alguses 5G sageduslubade konkurss edukalt läbi viia ja sagedusribad välja jagada. Mis saab edasi? Esimese asjana hakkavad operaatorid rajama 5G tugijaamu sinna, kus on uue sagedusressursi järele kõige suurem vajadus. See toob ühelt kindlasti suurt leevendust tänastele mobiilse koduinterneti kasutajatele, teisalt võimaldab sideoperaatoritel hakata pakkuma ka uusi ja suuremate kiirustega pakette.
Kuigi avalikkuses võib teinekord jääda mulje, et 5G'd võimaldav sagedusriba on justkui võluvits, mis kõik meie vidinad nutikamaks ja kiiremaks teeb, pole asi päris nii lihtne. Tõsi, kindlasti tõstab uute sageduste kasutuselevõtmine andmeedastuse mahte ja kiirust. Samas on ka sel omad piirid ees. Näiteks 3,6GHz leviulatus on märksa väiksem tänastest 4G sagedusaladest, seega oleks parema katvuse saavutamiseks vaja riigi poolt välja jagada ka madalam sagedusala (700 MHz). Teisalt, ulmeliste gigabittidesse ulatuvate kiirusteni jõudmiseks vajame lisaks ka nn millimeetri ala sagedusi (26GHz).
Tooksin siin sisse ka sellised mõisted nagu standalone ja non-standalone 5G võrk. Esialgu jääme kasutama non-standalone võrke, mis tähendab, et uued 5G tugijaamad töötavad vana tuumikvõrgu arhitektuuri peal. Mitmed tulevikulahendused, millest on palju räägitud – olgu selleks isejuhtivad autod (V2X), kaugjuhitav tehnika, telemeditsiin jne – vajavad massidesse jõudmiseks ikkagi täiesti uut 5G alusvõrgu arhitektuuri. Kuna see tähendab sideoperaatori jaoks tohutut muutust tuumikvõrgu loogikas, siis praeguseks on seda maailmas kasutusele võetud veel väga vähe. Täisfunktsionaalse 5G standalone võrgu laiema levikuga võib minna veel aastaid.
Kokkuvõtteks: ehkki 3410-3800 MHz sagedusribade jagamine oleks suur samm, siis pikas vaates on see alles algus. Tervikliku 5G võrgu väljaehitamine ning sinna peale uute revolutsiooniliste teenuste loomine võib aega võtta mitmeid aastaid.
