Rahandusministri Keit Pentus-Rosimannuse nägu läheb naerule juba enne, kui ajakirjanik jõuab lõpetada küsimuse üleilmsest ettevõtete tulumaksu kokkuleppest. Vaid poolteist tundi tagasi oli saabunud Euroopa Komisjoni direktiivi eelnõu miinimum tulumaksu ülevõtmisest. See jätab enamus Eesti ettevõtetele kehtima senise tulumaksu vabastuse re-investeeritud kasumilt. Töövõit. Rahandusministri silmis üks suuremaid kordaminekuid lõppeval aastal. Ka ettevõtete ning inimeste koroonakriisis toetamiseks aasta esimeses pooles kokkupandud lisaeelarvega tegutseti Pentus-Rosimannuse hinnangul operatiivselt. Riigi rahandus on aasta lõpuks paremas vormis kui aasta tagasi. Kui saaks nüüd veel lõpetada ka koalitsioonipartneri heleda leegiga rahapõletamise maakondadevahelises tasuta ühistranspordis, oleks suur samm astutud ka mõistlikuma maksuraha kasutamise suunas.

Viimased kuud on elektrihind Eesti peredes ületanud kaugelt kõik teised jututeemad. Kas teie kodus arutatakse samuti, millal on mõistlik pesu pesta ja millal ahjus liha küpsetada? Olete sellel sügisel oma elektri tarbimise harjumusi muutnud?

Olen ikka harjumusi muutnud. Ka minu kodus on põhjust jälgida, milla ja kuidas tarbimist sihtida ning kuidas targemalt tarbida.

Rahandusministrina saate aru, kuidas tekivad elektrile mõningatel tundidel hinnad kuni 1000 eurot MWh?

1000 eurot MWh oli ühel erandlikul tunnil. Hinnad oktoobris ja novembris olid siiski selgelt üle aasta keskmise. Esiteks olid mitmed kokkusattumused - lühikese aja jooksul oli avariide tõttu rivist väljas mitu olulist elektritootmise võimsust. Üldine diagnoos on, et vajame juurde tootmisvõimsusi, mis suudavad turule pakkuda madalama hinnaga elektrit. Praegu dikteerivad hinda gaasielektrijaamad ja vanad jaamad, mis pakuvad väga kallist elektrit.

Üldine diagnoos on, et vajame juurde tootmisvõimsusi, mis suudavad turule pakkuda madalama hinnaga elektrit.

Ressursi puudus energiakriisis on ilmselge, pikalt oleme kõva häälega rääkinud ka rohepöördest, kuid juba aastaid ei ole meil valminud ühtegi tuuleparki. Miks me ei suuda taastuvenergia tootmivõimsuste rajamist kiirendada?

Pigem keskendun, kuidas suudame taastuvenergia võimsusi juurde saada. Kindlasti on vaja lõpule viia taastuvenergia vähempakkumised. Suvel lõppeb värskelt väljakuulutatud konkurss 450 gigavatt-tunni taastuvenergia ostmiseks. Järgmisel aastal peab kindlasti läbiviima ka 650 gigavatt-tunni vähempakkumise.

Valmis peab saama kohmaka nimega, aga ülivajalik asi: kohaliku kasu instrument. See aitab arendustesse kaasata kohalike kogukondi, et neil oleks selgelt näha, kus nende kasu tekib.
Lisaks taastuvenergiavõimsustele on vaja juurde ka juhitavaid võimsusi, juhuks kui on väga tuulevaikne periood ja päike ka ei paista ning olukord on taas kriitiline.

Ülesande tervikkava koostamiseks, kuidas kasvav nõudlus juurdetuleva pakkumisega katta, on majandusminister saanud. Tõenäoliselt peaks ta sellega valitsuskabineti ette tulema lähema kuu jooksul.

Kuidas tekitatakse kohalik huvi tuuleparkide vastu?

Kohaliku kogukonna kaasatõmbamiseks on lahendused teistes riikides väljatöötatud. Kohalik kogukond võib näiteks olla rajatava taastuvenergia võimsuse üks osanikest, kes saab otseselt kasu. Teise lahendusena võib taastuvenergia tootmist väljapakkuv äriühing kompenseerida teadaoleva tariifi alusel omavalitsusele tuulepargi talumist. Samuti on omavalitsusel võimalik kokkuleppida, mille järgi on piirkonnas kõige suurem vajadus ja kuhu on võimalus taastuvenergia arendajatel panustada.

Tundub, et valitsusel lähevad energiašokki leevendavad otsused üsna vaevaliselt. Šokeerivad energiaarved on saabunud juba paar kuud, kuid viimase ajani tõsiseltvõetavat leevendusmeedet inimeste suurtele elektriarvetele ei olnud ning ka mõned ettevõtted sulgevad juba uksi. Kes valitsuses on vastu leevendusmeetmetele, et otsused nii kaua aega võtavad?

Märkimisväärne pakett lühiajaliseks tagajärgede leevendamiseks suudeti väga kiiresti kokku panna. Võrdlesin hiljuti Norra ja Eesti energiahindade leevenduspakette. Norra 900 miljoni eurone pakett on nende sisemajanduse toodangust natuke alla 0,3%. Eestis on leevenduspakett üle kahe korra suurem ehk ligi 0,7% SKPst. Ma arvan, et see on väga maksimumi lähedal, mida meil on võimalik teha.

Võrgutasude leevendamist oli võimalik teha kiiresti, ilma bürokraatliku kadaliputa. Oktoobri arvetel kajastus juba elektrivõrgutasude vähendamine, nüüd lisandub gaasivõrgu tasu leevendus. Kokku võtame praegustes erakorralistes oludes tarbijate võrgutasusid enda kanda suurusjärgus 113 miljonit eurot. Sellele lisandub otse ja täpselt sihitud pakett nendele, kellel on arvete maksmisega tõenäoliselt eriti keeruline. Lisaks aktsiisitõusude ärajätmine, mis rahaliselt jätab kokku kätte üle 50 miljoni euro.

Võtate praegust olukorda erakorralisena? Ettevõtted on arvestanud, et energiahinnad enam endiseks ei lähe ja arvestavad ka järgmise aasta eelarvetes elektrihinnatõusuga. Kas riik on ka järgmisel sügisel valmis kõrgeteks hindadeks ja tuleb kiiremini välja toetusmeetmetega või ütleb, et enam ei ole tegemist erakorralise olukorraga ja igaüks peab ise hakkama saama?

Olukord on praegu erakorraline seetõttu, et elektrihinna hüpe oli väga järsk. Pered ei olnud selleks valmis. Ettevõtetele oli leevendavaks võimaluseks sõlmida fikseeritud hinnaga pikaajalisi lepinguid. Pikaks ajaks fikseeritud hinnaga lepingu tegemise võimalus peaks tulema ka eratarbijale.

Pikemalt ettevaadates tuleb eelkõige tegeleda põhjustega. Me võimegi jääda iga-aastaselt ajutisi tagajärgi leevendama, aga kui põhjused ei kao, siis see ei aita. Kokkuvõttes jõuame ikkagi selleni, et võimsusi peab juurde tulema.

Me ei jõua järgmiseks aastaks täiendavate tootmisvõimsusteni.

Järgmiseks aastaks on keeruline selleni jõuda. Minu soov on üsna aasta alguses jõuda valitsuses selleni, et pakkuda majapidamistele (eratarbijatele) uuesti võimalust investeerida enda alternatiivsetesse energiatootmise lahendustesse.

Kui palju jääb sellises investeeringus inimese omaosaluseks?

Ma ei hakka teiste ministrite eest neid numbreid välja ütlema. Päikesepaneelide investeering jääb üle 10 000 euro, investeeringutoetuse suurus peab olema selline, et see muutub inimestele kättesaaadavaks. Investeeringutoetus, mitte ainult tööstustele, vaid ka eratarbijale, peaks pikemas vaates pakkuma majapidamistele leevendust. Ka targas tarbimises on säästu potentsiaal väga suur. Tuleb hinnata, kas on põhjust ka seal investeeringutoetust pakkuda. See annab pikema efekti kui üheks hooajaks toetuse maksmine.

Selgitage, miks ei päde loogika, et praeguste kõrgete energiahindadega ajavad meil elektriaktsiis ja CO2 kvoodi müügitulud üle ääre ning miks neid tulusid ei saa kohe energiahindade kompensatsiooniks suunata?

Elektriaktsiisi makstakse tarbimismahu, mitte hinna pealt. Väga kõrgete hindade oludes võivad inimesed oma tarbimist pigem kokku tõmmata. Tarbimise pealt laekumised ei kasva. Lisaks oli eelmise aasta esimesel neljal kuul aktsiisimäär ka kõrgem.

CO2 kvoodi müügi tulu on 2021. aastal 55-60 miljoni euro võrra suurem algselt prognoositust. Kogu see raha läheb hinnaleevenduse meetmesse. Need kaks asja on omavahel otseselt soetud.

Kokkuvõttes läheb toetustest 113 miljonit eurot võrgutasude kompenseerimiseks. See tuleb tervikuna valitsuse reservfondist. 79 miljonit eurot on sihitud toetuspakett, mis on kõik CO2 kvoodi tulust. Sellele lisandub veel aktsiisitõusude ärajätmise mõju 52 miljonit eurot, mis jääb riigieelarvesse kokku korjamata.

Riigieelarves paistab üks süvenev probleem - demograafiline auk. Meil jääb üha vähemaks makse tasuvaid inimesi ja praeguse maksusüsteemiga ei jätku neist tulevikus riigi kulutuste katmiseks. Olete lahenduste leidmiseks algatanud maksudebati. Kas teie näete veel võimlaust vältida maksukoormuse tõusu?

Kahel juhul on võimalik vältida. Esiteks, et majandus oleks nii tugevatel alustel, et kasv püsiks ja suudame luua kõrgepalgalisi töökohti. Sellest üksi siiski ei piisa. Teine pool on paisuvate kulutuste kontrolli all hoidmine.

Järgmise aasta eelarves oleme väga nõudlikult ja kindlalt hoidnud loogikat, et kulud ei tohi kasvada kiiremini kui tulud. Kulud peavad kasvama aeglasemalt, et jõuaksime vahepealsest august välja. Järgmisel aastal kasvavad eelarve kulud 3%, tulud 17%.

Kas kulude kontrolli all hoidmine tähendab, et järgmisel aastal tuleb jälle kõigile ministeeriumitele ülesaane vähendada oma valdkonnas tegevuskulusid?

See tähendab eelkõige, et kõik valdkonnad peavad väga nõudlikult oma sisse vaatama ja hindama, kus on võimalik teha midagi efektiivsemalt. Kui paneksin ainuisikuliselt eelarvet kokku, siis oleksin mõnest kohast, kus valdkonna minister ettepaneku tegi, jätnud kulu kokkuhoidmata ja mõnest teistest kohast teinud seda julgemalt. Aga eelarvet ei pane kokku ainult rahandusminister, iga konkreetse valdkonna juht on ikkagi konkreetne minister.

Kust teie julgemalt kokku hoiaksite?

Palju räägitud tasuta ühistranspordi korraldus näitas kriisi ajal groteskselt, kuidas see maksurahaga kinnimakstuna toimis. Ka siis, kui nädalate kaupa ei olnud teatud liinidel ühtegi sõitjat, ei pannud see asja efektiivsemalt korraldama, vaid suured bussid vurasid lihtsalt tühjalt. See on üks koht, kus veidigi pikemas vaates kvaliteet kannatab oluliselt ja samas maksuraha põleb lihtsalt heleda leegiga.

Palju räägitud tasuta ühistranspordi korraldus näitas kriisi ajal groteskselt, kuidas see maksurahaga kinnimakstuna toimis.

Siin te lähete oma koalitsioonipartneriga väga risti. Taavi Aas alles mõned päevad tagasi kuulutas, et tasuta transport on tulnud, et jääda.

Sellepärast ma ütlesingi, et eelarvet üksi kokku pannes oleksin maksuraha kasutamise suhtes palju kriitilisem ja otsiksin efektiivsemaid viise selle kasutamiseks.

Kuhu te maksudebatiga loodate enne valimisi jõuda, kas juba praegune valitsuskoosseis võiks mingeid muudatusi maksude osas teha?

Meil on kokkulepe, et selles valitsuses maksumuudatusi ei tehta. Väljaarvatud üks väga oluline muudatus, mis on praeguse tulumaksusüsteemi kordategemise esimest etapp: keskmine pension muutub tulumaksuvabaks. 500 tulumaksu astmest koosnev süsteem pensioniealiste inimeste jaoks lõppeb. Muud suured muudatused jäävad 2023. aasta märtsi järgsesse aega. Ma olen üsna kindel, et maksuvalikud saavad nende valimiste eel olema üks põhiteema. Demograafiline olukord ja trendid on meil teada ning see ei muutu. Sellest lähtuvalt tuleb valikud teha.

Minu veendumus on, et teenitavat tulu peab vähem maksustama. Tööjõu maksustamine on ettevõtjate jaoks oluline asi, mis paneb kaaluma ühe investeeringu kasuks või kahjuks. Kui me tulumakustame vähem, siis kahjuliku tarbimist või ülemäärast luksust tuleb tõenäoliselt maksustada sellevõrra rohkem.

Minu veendumus on, et teenitavat tulu peab vähem maksustama.

Alustasime tulumaksusüsteemi kordategemist pensionäridest, sest nende hulgas on vaesusrisk kõige suurem. On absurdne, et pension kasvab, aga tegelikult pensionist elavad inimesed reaalselt kasvu ei tunneta. Praegune maksusüsteem lihtsalt sööb kasvu ära. Arvan, et järgmine samm puudutab keskmise palga teenijaid. Järgmise aasta eelarves oli meil suur pingutus, et õpetajate ja politseinike palk kasvaks. Palk kasvabki, kuid praeguse astmelise tulumaksusüsteemi järgi peavad nad hakkama oluliselt suuremat maksu maksma. See ilmselt ainult kasvatab taju, et maksusüsteem on praegu ebaõiglane.

Ettevõtjad on ka oma tulumaksusüsteemi üle mures seoses ülemaailmse tulumaksu kokkuleppega. Kas meil on veel võimalik säilitada tulumaksu vabastus investeeritud kasumilt?

Poolteist tundi tagasi (intervjuu toimus 22. detsembril) avaldas Euroopa Komisjon direktiivi eelnõu miinimum maksu üle võtmisest. Meie mitmekuulise pingelise töö tulemus on, et direktiivi eelnõu lubab meie ettevõtete tulumaksusüsteemi säilitada. Kõigi ettevõtete jaoks, kelle aastakäive on väiksem kui 750 miljonit eurot, säilib re-investeeritud kasumi tulumaksuvabastus. Pikka aega oli õhus, et miinimummaksu soovitakse kõigile ettevõtetele. Meie töö tulemusena saab öelda, et keegi sellist ettepanekut ei tee. See on olnud aasta teises pooles rahvusvahelises plaanis väga suur pingutus.

Mainisite, et majanduskasvu jaoks on vaja luua uusi töökohti. Samas ettevõtjad ütlevad, et meil on nagunii väga suur tööjõu puudus ja soovivad võõrtööjõu kasutuse tingimuste leevendamist. Kas olete valmis selles osas ettevõtjatele vastu tulema?

Väga väikeses riigis on omad põhjused olla ettevaatlik võõrtööjõu massilise riiki lubamisega. Arvan, et see on eluterve hoiak. Ei tohi aga tekkida olukord, kus tööjõupuudus saab majanduskasvu piduriks. Need kaks asja ei ole omavahel tingimata vastandid. Arvan, et on võimalik leida lahendusi ilma ettevaatlikust poliitikast loobumata.

Ei tohi tekkida olukord, kus tööjõupuudus saab majanduskasvu piduriks.

Kas ettevõtete toetamisega koroonakriisis läks kõik hästi või jäi midagi kripeldama, näiteks ülekohus meelelahutus- ja toitlustusasutustele?

Viimasel aastal oli väga oluline, et me võrreldes mitmete teiste riikidega suutsime oma elu avatuna hoida. Tulemus, mida me aasta lõpus näeme, kinnitab, et see oli õige otsus.

Milline tulemus?

Majanduskasv ja maksulaekumine.

Euroopa üks suuremaid palga- ja majanduskasv on praeguse valitsuse teene?

See on ettevõtjate teene, mida on toetanud meie otsus mitte riiki sulgeda. Võrreldes väga paljude teiste riikidega olid Eesti piirangud oluliselt leebemad. Numbrid kinnitavad, et Eesti on Euroopa Liidu riikidest kõige kiiremini taastuva majandusega. Sellel aastal on meie majandus 5% suurem kui oli 2019. aastal. Me ei ole mitte tagasi kriisieelsel tasemel, vaid oleme sellega võrreldes kasvanud. Tõenäoliselt saab aasta lõpus kinnitust, et ületame jõukuselt Hispaania taseme. Kui 2020. aastal oli meie SKT 84,2% Euroopa Liidu keskmisest tasemest ja Hispaanial 84,4%, siis selle aasta kasv oli Eestis kiirem.

See siiski ei lohuta teatud sektoreid, kellel veel läheb halvasti.
See on tõsi. Taastumine on olnud sektoritel erinev. Sisuliselt kõik turismiga seotud on jätkuvalt väga raskes seisus. Mitte ainult Eestis.

Kas peaks neile sektoritele mingit toetust pakkuma? Näiteks ööklubid, mis kella 23 piirangu nõudega ei saagi ju praegu tegutseda.

Aasta esimeses pooles pakkusime kultuurisektoris välja riskifondi, mis on suunatud suuremate ürituste korraldajatele. Nad olid sunnitud viiruse väga kiire leviku ajal tegema oma plaanides korrektuure. See fond on mõeldud erakorraliselt ärajäävate ürituste kulude katmiseks, et mingisugust kindlust anda. Oleme seda meedet pikendamas. Tean, et ürituste korralduse valdkonnas on soov tingimused üle vaadata. Vaatame tingimused üle ja leevendus kindlasti tuleb.
Valitsuse vahetudes aasta alguses oli üks esimesi otsuseid turismisektorisse täiendava rahasüsti suunamine. Turismis on väga keeruline ettenäha, kui kaua on reisimisega seonduv madalseisus. See ei ole seotud ainult piirangutega, vaid inimeste enda ettevaatlikkusega. Euroopa kriisiabist tulevast rahast saame teha sektorile täiendavaid makseid.

Millega sellel aastal rahul olete ja mis valitsusel nihu on läinud, mida teisiti oleks pidanud tegema?

Iga uue valitsuse alguses läheb aega, et leida koostöötamiseks hea rütm. Meil tuli väga kiiresti kokku panna lisaeelarve. See õnnestus kümne päevaga. See oli kindlasti oluline ja andis väga paljudele kindlust, et kui asjad lähevad keeruliseks, siis on võimalik pakkuda leevendust. Sama sujuvalt läks ka 2022. aasta riigieelarve kokkuleppimine, mis vähendas üle 400 miljoni euro eelrave puudujääki.

Teisena toon riigi rahanduse valdkonnast välja Enefit Greeni börsile viimise. Seda oli pikalt ettevalmistatud. Kiirete ja õigeaegsete otsusteni jõudmine valitsuses võimaldas seda edulooks kujunenud sammu teha.

Kolmandana nimetan tulumaksusüsteemi korda tegemise esimest etappi ehk keskmise pensioni tulumaksust vabastamist.

Neljandaks ettevõtte tulumaksusüsteemi säilitamine. See tähendas võitlust OECD tasandil, kus me saime üsna viimases järgus sisse Eestile mitu olulist erisust. Vahetult enne jõule jõudis meile soodsalt lõpule Euroopa tasandil miinimummaksu direktiivi ettevalmistamine. Mul on siiralt hea meel, et oleme suutnud oma hääle rahvusvaheliselt rahandus- ja maksustamisküsimuste maksma panna.

Aga teine pool, mis nihu läks?

Ma tahaks, et aasta pärast oleksime päriselt piirangutest vabad. See sõltub väga palju vaktsineerimistempost ja -suutlikkusest. Kripeldama jääb vaktsineerimise korraldus. Eriti suvekuudel, kui oli see aeg, mida oleks hea olnud kasutada, ei läinud see tempos nagu oleks tahtnud.

Aasta lõpus oleks isiklikult tahtnud kiiremat energiahindade paketi kokkuleppimist, et oleks olnud vähem vilesid ja rohkem villa.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid