Kollektiivlepingu seaduse muutmine – kollektiivlepingute laiendamise kriteeriumid
Jõustus 22.11.2021

Nüüd võib kollektiivlepinguga laiendada palga-, töö- ja puhkeaja tingimusi kogu sektorile vaid juhul, kui selles on kokku leppinud tööandjad, kes pakuvad tööd vähemalt 40% vastava tegevusala töötajatele ja ametiühingute liit või sama tegevusala liikmeid koondav ametiühing, kelle liikmed moodustavad 15% tegevusala töötajatest või kellel on vähemalt 500 liiget.

Enne kokkuleppe sõlmimist on kohustus avalikult informeerida ning kaasata kõiki töötajaid ja tööandjaid, kelle suhtes tingimusi laiendada soovitakse.

Valdkonna eest vastutav minister (sotsiaalminister) kontrollib laiendatava kollektiivlepingu tingimuse ning informeerimis- ja konsulteerimisprotsessi vastavust nõuetele.

Ametiühingute seaduse ja töötajate usaldusisiku seaduse muudatused
Jõustusid 22.11.2021

Täpsustati tööandja kohustust anda tööajast vaba aega usaldusisiku tegevusega seotud ülesannete täitmiseks ka siis kui usaldusisikuid on rohkem kui üks.

Muudatuse kohaselt juhul, kui tööandja juures on ametiühingu usaldusisikuid rohkem (vähemalt kaks), siis on tööandjal sätte kohaselt kohustus võimaldada usaldusisiku ülesandeid tööajast täita kõigil usaldusisikutel, vähemalt kahele usaldusisikule ettenähtud aja ulatuses.

Lisaks muudetakse töölepingu seadust, suurendatakse töösuhte ülesütlemise tühisuse korral makstavat hüvitist olukorras, kus töösuhe on ilma seadusest tuleneva aluseta üles öeldud raseda, rasedus- või sünnituspuhkuse õigusega või töötajate esindajast töötajaga.

Kui seni on hüvitise suurus olnud kuue kuu keskmine töötasu, siis muudatuse järgi maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja 12 kuu keskmise töötasu ulatuses.

Töölepingu seaduse muutmine – muutuvtunni kokkulepete projekt kaubanduses
Jõustus 15.12.2021

Riigikogu võttis 25.11.2021 vastu töölepingu seaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse, millega piloteeritakse jaekaubandussektoris muutuvtunni kokkulepete kasutamist.

Regulatsioon põhineb aprillis 2021 sõlmitud Eesti Teenindus- ja Kaubandustöötajate Ametiühingu, Eesti Kaupmeeste Liidu, Eesti Ametiühingute Keskliidu, Eesti Tööandjate Keskliidu ja sotsiaalministeeriumi vahel hea tahte kokkuleppele, millega piloteeritakse jaekaubanduses muutuvtunnikokkulepete kasutamist.

Kui pilootprojekt ennast õigustab võiks see laieneda kõigile sektoritele.

Soolise võrdõiguslikkuse seaduse muudatused
Jõustuvad 01.04.2022

Seadusega võetakse üle Euroopa Liidu direktiiv, millega täpsustatakse hoolduskohustusega töötajate ja ametnike õigust küsida paindlikke töö- või teenistustingimusi, näiteks osalist või paindlikku tööaega või kaugtöö tegemise võimalust.

Töötajal on õigus taotleda tööandjalt töö- ja pereelu ühitamise võimalusi, sealhulgas paindlikke töötingimusi, millele tööandja peab mõistliku aja jooksul reageerima.

Tööandja reageerimisaega seaduses täpsemalt ei reguleerita, kuna see sõltub oluliselt konkreetse juhtumi asjaoludest. Näiteks lapse koduõppele jäämise korral peab tööandja reageerimisaeg olema tunduvalt lühem võrreldes näiteks olukorraga, kui töötaja teab oma elukorralduse muudatustest pikemat aega ette.

Õigus paindlikke töötingimusi küsida ei too tööandjatele ega ametiasutustele kaasa kohustust küsitud tingimusi võimaldada, kuid tööandja peab sellises olukorras oma keeldumist põhjendama.

Juhul, kui tööandja ei näe võimalust töötajale vastu tulla ning paindlikke töötingimusi võimaldada, peab ta selle kohta 15 päeva jooksul töötajale kirjaliku seletuse andma.

Töölepingu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus
Jõustub 01.09.2022

Seadusega kaotatakse 13–14-aastase alaealisega töölepingu sõlmimisel 10-tööpäevane ooteaeg alaealise registreerimisest töötamise registris. See kohustus jääb edaspidi kehtima vaid 7–12-aastaste töölevõtmisel.

Muudatus aitab luua paindlikumad töötamisvõimalused, tagades samal ajal alaealiste efektiivse kaitse töösuhtes.

Perehüvitiste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmine
Jõustub 01.04.2022 (osaliselt jõustunud 05.11.2018, 01.09.2019 ja 01.07.2020)

Seaduse eesmärk on ühtlustada vanemapuhkuste süsteemi ning luua vanemahüvitiste skeemi rohkem võimalusi töö- ja pereelu ühitamiseks. Seadusega liidetakse rasedus- ja sünnituspuhkus ning sünnitushüvitis vanemapuhkuste ja -hüvitiste süsteemi.

Luuakse võimalus võtta vanemahüvitist välja päeva kaupa kuni lapse 3-aastaseks saamiseni ning võimalus olla vanematel vanemapuhkusel kahe kuu ulatuses koos.

Tööandjat tuleb vanemapuhkusele jäämisest või selle katkestamisest teavitada 30 päeva ette.

Alates 1. aprillist on kõigil lapsevanematel õigus saada 10 tööpäeva lapsepuhkust kuni lapse 14-aastaseks saamiseni, olenemata sellest, mis ajahetkel on laps sündinud või kui palju on vanem varem lapsepuhkuse päevi kasutanud.

Lapsevanemal on õigus ära kasutada kuni 31. märtsini vana seaduse alusel ettenähtud 3 või 6 päeva lapsepuhkust. Enne aprilli muudatuste jõustumist välja võetud lapsepuhkuse päevade arv ei vähenda ega muuda 1. aprillist kehtima hakkava seaduse alusel antava lapsepuhkuse päevade arvu.

Kui töötaja kasutab 2022 a. esimese kolme kuu jooksul ära oma lapsepuhkuse, siis alates aprillist hakkab kehtima uus lapsepuhkuse päevade kasutamise õigus, milleks on 10 tööpäeva vanema kohta.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid