Luminor: neli levinud eksiarvamust petiste kohta

Milliseid eksiarvamusi inimestel pettuste või petturite kohta on ning kas need vastavad tõele või mitte, kirjeldab Luminori pettuste tõkestamise spetsialist Veiko Kiik.

Petuskeemide ohvriks langeb endiselt väga palju inimesi, ehkki meid selle eest pidevalt hoiatatakse. Üheks põhjuseks on stereotüüpsed arusaamad sellest, kes petturid on ja kuidas nad tegutsevad.

Pettur ei ole mees mustas
Kiige sõnul ei tasu arvata, nagu oleks pettur musta riietatud maskiga mees, kes istub pimedas toas ja helistab suvalistele numbritele. Tegelikult on petturid tänapäeval väga organiseeritud ja oma tegevuse detailideni läbi mõelnud. „Kõik leiab aset skeemide ja kindla struktuuri alusel, mis on täpselt paika pandud. Kui räägime näiteks kõnekeskustest, kust pärinevad petukõned, siis seal on ülesanded inimeste vahel targalt ära jaotatud ning igal isikul on seal oma roll," märkis ta.

Vahet pole, kas langetan otsuse kohe või hiljem
Sageli rõhuvad petturid inimeste emotsioonidele, pakkudes neile näiteks suurepärast tootlust investeerimistehingu pealt või hoopis vastupidi: selgitades neile, et nende rahaga on midagi väga valesti, mistõttu tuleb reageerida kohe. Kiige sõnul pääseksid paljud ohvrid pettuste küüsi langemast siis, kui nad jääksid rahulikuks ning mõtleksid edasise tegevuse mitu korda läbi. Selge ohumärk selliste kõnede puhul on see, kui inimest survestatakse kiiresti langetama olulist otsust.

Lõksu langevad ainult pensionärid
Kuigi võiks arvata, et petturite lõksu langevad peamiselt vanemaealised inimesed, siis tegelikkus on teine. „Sellist paralleeli tõmmata ei saa, kuna telefonipettuste puhul saavad selliseid kõnesid kõik, olgu tegu noore inimese või pensionäriga,” lükkas Kiik levinud eksiarvamuse ümber.

Raha ei pruugi alati tagasi saada
Kas petuskeemi lõksu langenud inimesel on ka võimalik oma raha tagasi saada? Kahjuks on see reeglina väga keeruline ning tulemus ei ole tagatud. „Mitte ühelgi juhul ei saa pank anda garantiid, et inimene saab pettuse tõttu kaotatud raha tagasi. See sõltub väga paljudest detailidest: kui palju on aega mööda läinud, kellele või kuhu see makse läks, mis oli selle tehingu viis ja nii edasi,” tõi Kiik välja. „Palju lihtsam on vältida raha väljaminekut kui seda pärast tagasi saada. Viimane on kordades raskem.“