Nõusolekuteenus võimaldab ettevõttel riigilt sinu andmeid küsida

Nõusolekuteenus on Riigi Infosüsteemi Ameti arendatav e-teenus, mis võimaldab inimesel anda riigile loa jagada tema isikuandmeid kindla teenusepakkujaga. Aasta lõpus hakkas esimene teenus finantsmaailmas nõusolekuteenust ka reaalselt kasutama.

Sellest nädalast on nõusolekuteenus kasutusel järelmaksu taotlemise protsessis koostöös AS Inbanki ja elektroonikapood Klickiga. Kui inimene annab nõusolekuteenuse keskkonnas oma heakskiidu, kontrollib pank Maksu- ja Tolliameti andmekogust inimese maksevõimet, mille põhjal saab teha andmetele tugineva otsuse järelmaksu andmiseks.

„Nõusolekuteenusest saab keskne paik, kus inimene oma nõusolekuid annab ja neid hiljem ka haldab. Tekib võimalus näha kõiki antud nõusolekuid ning neid ka igal ajal tagasi võtta. Kusjuures iga kord, kui andmed teenusepakkujale saadetakse, jääb sellest nõusolekuteenusesse märk maha, tehes andmete liikumise väga läbipaistvaks. Mul on hea meel, et Maksu- ja Tolliamet oli valmis uudset teenust enda süsteemis rakendama ning AS Inbank selle samuti kohe kasutusele võttis," lausus RIA tootejuht Sander Randorg.

"Finantsandmete nõusolekupõhine jagamine on olnud meie esimene, kuid kindlasti mitte ainus prioriteet. Suurem eesmärk on nõusolekuteenusest kujundada universaalne teenus, mis võimaldaks nõusoleku alusel jagada lisaks ka näiteks tervise- ja haridusandmeid, avades tee uute andmepõhiste teenuste sünnile," ütles Randorg.

"Osana digiühiskonna 2030 arengukavast soovime tervikuna liikuda inimkesksema digiriigi suunas. Juba täna kasutatakse riigis andmejälgijat, mis aitab tagada, et inimestel on ülevaade tema kohta kogutud andmetest ning kes ja mis eesmärkidel neid andmeid kasutab. Nõusolekuteenus on järgmine samm edasi, tänu millele on inimestel suurem kontroll enda isikuandmetega toimuva üle. Ühelt poolt on riigi roll anda võimalus enda isikuandmeid erasektori ja teiste huvitatud osapooltega jagada ning teisalt tagada läbipaistev andmetöötlus," sõnas Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi digiriigi andmete juht Ott Velsberg.

Velsbergi sõnul võimaldab nõusolekuteenus inimesel ise otsustada, kes ning mis eesmärkidel ja tingimustel saab nende andmeid kasutada. „See loob maailmas unikaalse võimaluse andmemajanduse hoogustamiseks ja uute ning innovaatiliste teenuste loomiseks. Muuhulgas tekib inimestel võimalus ka soovi korral enda andmete kasutamise eest tasu küsida," sõnas Velsberg, kelle sõnul on eesmärk nõusolekuteenus järk-järgult üleriigiliselt kasutusele võtta ja toetada sellega oluliselt personaalsemate teenuste pakkumist.

Mis on nõusolekuteenus?

Nõusolekuteenuse kaudu saab inimene otsustada, kas jagada riigi käes olevaid enda isikuandmeid konkreetse kolmanda osapoolega või mitte. Nõusoleku küsimine toimub alati teenusepakkuja keskkonnas, kuid otsuse tegemiseks suunatakse inimene riigiportaali eesti.ee, kus kuvatakse nii saadetavate andmete kirjeldus kui andmete töötlemise eesmärk. Pärast nõusoleku andmist või mitteandmist jätkub protsess teenusepakkuja keskkonnas. Hiljem on võimalik eesti.ee-st kõiki enda antud nõusolekuid näha ja hallata, olenemata sellest, kellele nõusolekud antud on.

Nõusolekuteenuse kasutamine ning nõusolekute andmine on alati vabatahtlik. Antud nõusoleku saab igal hetkel tagasi võtta, peatades nii andmete edasise saatmise kolmandale osapoolele.

Nõusolekuteenust on praegu võimalik kasutada Eesti kodanikel ning selleks on vaja kehtivat tugevat autentimisvahendit (ID-kaart, Mobiil-ID või Smart-ID).

Rohkem infot nõusolekuteenuse kohta leiab RIA kodulehelt https://www.ria.ee/et/riigi-infosusteem/nousolekuteenus.html