"Praegu teeme Ühendkuningriigis ilunumbreid, Eestis peame tegema jõunumbreid, et need riskid oleksid kaetud ka," rääkis Toomsalu, et uuele territooriumile sisenemine tõstab nii tuleviku potentsiaali kui ka riske. "Meie ambitsioonid on kasvanud, samal ajal peame vaatama, et kasvavate ambitsioonide taustal suudame oma riske ära majandada."

Novembris tõi Ühendkuningriigi äri juba umbes kuuendiku puhaskasumist, kokku 0,9 miljonit eurot. See, et sealne äri võiks Eestist suuremaks kasvada, võtab Toomsalu sõnul aega. "LHV panga puhul hakkas suurem areng seitse-kaheksa aastat pärast loomist, see Ühendkuningriigi pank on ilmselt sarnase kurviga. Potentsiaal on kindlasti suur, aga kuna alguses läheb aega investeerimise ja tooteportfelli ülesehitamisega, siis lihtsalt see kurv on alguses lineaarsem ja hiljem loodetavasti järsem."

Ühendkuningriigis pakub LHV hetkel infrastruktuuri finantstehnoloogiaettevõtetele, kes pakuvad pankadele konkurentsi. Kuna selline äri Eestisse ära ei mahu, taotleb LHV ka seetõttu Ühendkuningriigis pangalitsentsi.

"Fundamentaalselt on see tegevus, mida Euroopa poliitikud on avatud panganduse regulatsiooni kaudu kahe käega soovinud – et uued tehnoloogial põhinevad finantsettevõtted pakuksid vanadele aeglasetele pankadele konkurentsi. Paradoks on see, et nad panganduse infrastruktuuri ikkagi vajavad. See toob kaasa ka maksete mahu suurenemise," märkis ta pikemas intervjuus.

Konkurentsieelisena näeb Toomsalu seda, et pakutakse ainukese pangana maalimas finantstehnoloogiaettevõtetele korraga reaalajas nii naela- kui ka euromakseid. Lisaks pakutakse neile kontoteenuse võimekust, kaardimaksete vastuvõtmist ning valuutavahetust. Tulevikus tahab LHV lisada sinna ka kaardipakkumise, et need ettevõtted saaksid oma lõppklientidele ka pangakaarte väljastada. LHV teenindab ligi 200 finantsvahendajast klienti, kes omakorda teenindab ligi 10 miljonit lõppklienti. Näiteks on üks LHV klient Ühendkuningriigis Wise.

Arvestades, et London on üks maailma finantskeskuseid, kus konkurents on karm, tekib küsimus, mis takistab suurtel klientidel LHV juurest lahkumast?

"Parem teenus," vastas Toomsalu enesekindlalt. "Kui sa mõtled tehnoloogilises võtmes, siis kliendid saavad sellest aru. Ja kuna kliendid on finantstehnoloogia ettevõtted, siis neil on vaja sellist partnerit, kes saaks neist aru. Klassikaline pank pole võimeline nii tegutsema."

Lisaks sellele loodab pank suurendada oma haaret kohalikul turul: viie aasta perspektiivis on eesmärk kerida Eestis suuruselt teiseks pangaks. "Suures plaanis on kõigi finantssektorit raputanud skandaalide taustal soov näidata, et pärismaalased suudavad ka välismaal äri ajada ja maailma konkurentsitihedaimalt finantsturult Eestisse kasumit tuua. Mis seal salata, see on ka uhkuse või enesepuhastuse küsimus: finantssektori teenused on alati tulnud väljapoolt siia, sajad miljonid eurod kasumit on aga liikunud väljapoole. Võtame Eesti inimesed kaasa ja proovime vahelduseks seda trendi Eesti kasuks tasandada."