Kerkinud elektri börsihind on kasvatanud Eleringi kulud tarbijatele elektri edastamisel tekkivate füüsikaliste võrgukadude kompenseerimiseks järsult 12 miljonilt eurolt tasemele 35 miljonit eurot. Võrgukadude kompenseerimiseks ostetava elektri hinnatõusu mõju keskmise kodumajapidamise igakuisele elektri edastamise kulule on suurusjärgus üks euro.

Võrgutasu tõusu surve leevendamiseks maksab ettevõte planeerituga võrreldes samuti vähem dividende omanikule.

Kuigi Elering ei osuta teenust otse kodumajapidamistele, suurendab muudatus jaotusvõrkude kulusid ja mõjutab seeläbi tõenäoliselt ka lõpptarbija elektrienergia edastamise tasu. Kui arvestada keskmise pere elektritarbimiseks 250 kilovatt-tundi kuus, siis võivad sellise pere kulud elektri edastamise teenusele suureneda ühe euro võrra kuus.

Viimati tõstis Elering ülekandeteenuse tasu 2013. aastal. Pärast seda on tasu kahel korra langenud, vastavalt 2014. aastal ja 2017. aastal.

Eleringi juhatuse esimees Taavi Veskimägi selgitas, et Elering on Eesti suurim elektritarbija, ostes tarbijatele elektri edastamisega seotud füüsikaliste kadude kompenseerimiseks elektrit kaks korda enam kui kulutab elektrit suuruselt teine Eesti elektritarbija.

„Loomulikult avaldab sellise elektri kasutamise mahu juures kallim elektri hind meile olulist mõju, kuna kaoelektri kulu on meie eelarves kõige suurem kulurida. Eestis on võrgutasud kulupõhised ja loomulikult kui kasvavad kulud elektri edastamiseks, tähendab see suuremaid võrgutasusid nende kulude katmiseks. Muud allikat võrgutegevusega seotud kulude katmiseks Eleringil võrgutasu kõrval pole. Üheksa kuu jooksul viis Konkurentsiamet läbi põhjaliku analüüsi, mille alusel peaks kõigil osapooltel olema kindlus, et kõik Eleringi tehtavad kulud elektri edastamiseks on korduvalt kontrollitud ja põhjendatud," ütles Veskimägi.

Kui terve 2020. aasta jooksul kulus Eleringil elektri edastamisega seotud füüsikaliste kadude ostuks 12,2 miljonit, siis 2021. aastal kulub võrgukadude kompenseerimiseks vajaliku elektri ostmiseks 35 miljonit. Arvestades 2022. aasta Eesti hinnapiirkonna elektri tulevikutehingute hinda, võivad kadude kompenseerimiseks vajalikud kulud järgmisel aastal ulatuda Eleringil 50-60 miljoni euro tasemele. Viimase 12 kuu jooksul on Elering ostnud elektri ülekandega seotud kadude katteks ligikaudu 400 gigavatt-tundi elektrit.

Võrgukaod on ülekandevõrgus kõige suurem kululiik, ületades uuel tasuperioodil enam kui 10 miljoni euroga isegi tegevuskulude kogusummat. Viimase hulka kuuluvad muu hulgas kõik elektrivõrgu opereerimise ja jooksva hooldusega seotud kulud.

Võrgukadu on elektri ülekandega paratamatult kaasnev füüsikaline nähtus. Kadu väljendub eelkõige elektriliinide ja -seadmete soojenemises. Kadu moodustab ligikaudu kolm protsenti elektri ülekandevõrku läbivast energiast. Elektrivõrgu kadu on väga väike võrreldes paljudes teistes füüsikalistes protsessides tekkiva kaoga. Näiteks sõiduauto sisepõlemismootori puhul on kadu ligikaudu 70 protsenti.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid