Eestil oli väikese riigi kohta muljetavaldav sõjatööstus kahe maailmasõja vahel, kui siinmail tehti lisaks laskemoonale ja käsitulirelva osadele lisaks püstolkuulipildujaid, miinipildujaid, lennukeid ja muud. Ilmselt oli Eesti üldse ajaloos väikseim riik, kus selliste asjade teostamiseni küünditi. Taasiseseisvunud Eestis on arvestatavale kaitsetööstusele hinge sisse puhumine käinud aeglaselt ja vaevaliselt. 1990ndate alguses loodeti, et Prantsusmaa tööstushiid Matra oleks huvitatud Dvigatelis rakettide tootmisest, samal ajal üritas kunagine Kohila masinaehitusettevõte Corbex pankrotist pääsemiseks hakata tegema kaitseväele miinipildujaid, ent midagi nendest plaanidest välja ei tulnud. Eelmise kümnendi keskpaiku puhus unistustele Eesti sõjatööstusest elu sisse Milremi mehitamata lahingumasin TheMIS, ning praegu näib, et kõige jämedamat ja pikemat kõrt on selles vallas haaramas hoopis seni tänu eelkõige oma tegevusele transpordi ning masinaehituse vallas tuntud Go Group.

Eesmärgiks Eesti „oma" Pasid

GoCraft AS kuulutati 2021. aasta augustis koos Scania Eesti ASiga võitjaks Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse hankes 2016. aastal Norrast ostetud 37 soomukikere ümberehituseks. Kaitseinvesteeringute Keskus sõlmis lepingu GoCraftiga ka Lõuna-Koreast ostetud liikursuurtükkide K9 Kõu „eestindamiseks" ning nüüd on kerkimas GoCrafti depoosse esimene „eratankimaja", kus käib juba töö esimeste CV-90 soomukite kallal. Go Groupi suuromanik ja nõukogu liige Tiit Pruuli ei tee ka saladust; et ettevõttel on ambitsioone rohkemaks. „Kust tulid meilegi hästi tuntud Pasi soomukid? Soome autofirmast Sisu Auto. Selle näitega tahan öelda, et busside remont, mida aastakümneid teeme oma ettevõttes Go Bus, on üsna samalaadne stardiplatvorm," sõnab ta. Pruuli sõnul ei valmistaks raskusi Pasi soomukite -millest vanemate elukaar hakkab lõppema- asendamine juba Eestis toodetud soomukitega. „Ma usun, et mõne aasta pärast ei peaks me kalleid soomukeid ostma välismaalt. Me suudame ise toota neile nii sisu kui kvaliteetse vormi. Siin saavad kokku kodumaine kõrgtehnoloogia ja parimad masinaehitusoskused. Ma tsiteeriks meest, kes on Eesti kaitsetööstuse arengute ja võimalustega kõige rohkem kursis - Eesti Kaitsetööstuse Liidu tegevjuhti Tarmo Ränisood, kes ütles, et tal „pole kahtlust, et Eesti ettevõtete poolt esindatav kompetents annab Eesti kaitseväele võimaluse nende vajadustele vastav soomuk Eestis ehitada."

Ettevõtte militaarsõidukite valdkonna juht Tormis Saar osutab käega GoCrafti tsehhi tagumise poole suunas ning selgitab, et seal hakkab olema kinnine ning valvega osa, kus lähiaastatel saavad valmis ehitatud CV-90 šassiidel põhinevad toetusmasinad ja kohandatud K9 liikursuurtükid. Ning kust mõne aasta pärast, mine tea, võivad välja sõita ka esimesed iseseisvas Eestis ehitatud ja projekteeritud soomusmasinad pärast 1920ndatel ehitatud Arsenal-Grossley kuulsaid soomusautosid. Saare sõnul annavad CV-90 ja K9 projektid juba praegu tööd umbes poolesajale Eesti inimesele. „Esialgu on suurem koormus inseneridel ja projekteerijatel, projekti teises pooles tootmise ja komplekteerimise meeskonnal. Keskelt läbi on igas ajahetkes antud projektiga seotud umbes 40-50 inimest."

Norrast 2016. aasta algul hangitud CV-90 varase modifikatsiooni kered (Scoutspataljonis on kasutusel Hollandist ostetud sama soomuki kolmas modifikatsioon- toim.), mis saadi norrakatelt kasutatud auto hinnaga, kuid mis järgnevalt jäid Tapale angaaridesse viieks aastaks seisma. Hange jäi toppama, kuna soomukite Rootsi tootjafirma BAE Systems blokeeris võimalused varuosade hankimiseks, mis olid soomukite ümberehituseks hanketingimuste järgi vajalikud. Pruuli tunnistab, et tehase A-osadele alternatiivi otsimine kujunes keeruliseks protsessiks. „Mitmetele detailidele tuli leida laiast maailmast sobivaid asendusi. Sedalaadi tehnika ost-müük on aga tihti päris keeruline, reguleeritud seaduste, poliitiliste hoiakute ja oma turgude kaitsmisega. Mitmel puhul ei võetud meid üldse jutule, enne kui pädevad Eesti riigiorganid kinnitasid, et me oleme usaldusväärne partner. Nii nagu autotööstuses on A- ja B-varuosad, on see ka militaarvaldkonnas. Kliendiga kooskõlastatult on võimalik vältida mõne tootjatehase põhjendamatult kõrget hinnasoovi. Tootmisest välja võetud detaile on võimalik ise taastoota kui need ei ole intellektuaalomandiga kaitstud," räägib Pruuli.

Ka Tormis Saar sõnab, et CV-90 esimese modifikatsiooni ümberehitus on Eesti inseneridele parajat peavalu valmistanud, kuid lisab, et mitte midagi ületamatut ka selles vallas pole. „Esimese masina, mille töökotta tõime, võtsime praktiliselt algosadeks ja tuvastasime ära komponendid, millest need soomukid kokku on pandud - koostatakse varuosade registrit. Suurem osa tarneahelatest on juba loodud ning lõpp on loomisel. Hetkel me ka juba näeme, et mingis tulevikus tuleb veel tegeleda komponentide asendamisega, kuid need on teostatavad. Tuleb vaid probleemi ennetada ja lahendustega õigel ajal valmis olla. Õnneks on raamleping koos elukaare toetusega järgmiseks seitsmeks aastaks ning selle perioodi sees saame need masinad ka enesele hästi selgeks tehtud."

Saare sõnul koosneb CV-90e projekt kahest osast: vanade sõidukite remont ning seejärel nende ümberehitus. „Projekti teostamine iseenesest on algusfaasis, kuid just hetkel lahendame kõige keerukamaid ülesandeid. Tänasel päeval me peame remontima masinaid, mis tulid Eestisse ilma hoolduse ajaloota ja ilma tehnoloogilise dokumentatsioonita. Go Crafti meeskond tegeleb hetkel kere ja veeremi remondi poole ülese ehitamisega, mis siis hõlmab detailide tuvastamist, nendele võimalike tarnijate leidmist ja tarneahelate loomist. Neid masinaid on vaja töökorras hoida ka järgmised 15-20 aastat, mis tähendab, et täna loodud tarneahel peab toimima ka 20 aasta pärast. Samuti remonditehnoloogia ja võimekuse üles ehitamine on väljakutse, kuna mõned sõlmed nende sõidukite juures on unikaalsed."

Käed löödud Norra suurettevõttega

Ta lisab, et projekti teises faasis on vaja leida ja teostada lahendused Kaitseväele kaheksa erineva funktsiooni täitmiseks mõeldud kaheksa erineva toetussoomukivariandi ehitamiseks. „Projekti teise osa ehk ümberehituse poole teeb keeruliseks, et tänapäevane tehnoloogia ja vajalik võimekus on vaja mahutada 25 aastat tagasi ära kujundatud kere gabariitidesse. Kuna ruumi on väga vähe, siis iga sentimeeter on arvele võetud. Siin on inseneridel palju probleemilahendamist just asjade paigutamisega selliselt, et oleks tagatud ka maksimaalselt mugav ergonoomika. Erinevaid variante on ette nähtud kaheksa ehk siis lahendada on vaja kaheksa erinevat paigutuse ülesannet," sõnab Tormis Saar.

Millised saavad olema tehnilised lahendused Eesti soomukite ümberehitamisel, kui odavam variant oleks panna lihtsalt relvasüsteemi kasutav mees läbi luugi kõlkuma, kuid kallim ja kaasaegsem oleks kasutada kaasaegseid distantsjuhtimissüsteeme? Saare sõnul on Eesti valinud teise tee ja löönud juba käe suure Norra relvatootjaga. „Kavandatud on kasutada ikkagi uusimat tehnoloogiat, mis tagab masinatele parima võitlusvõime ja kindluse elukaare tsükli toetusel. Aegunud tehnoloogiaga võib juhtuda, et oled peagi jälle tarneahelaga hädas, mis võib tabada nii riistvara, kui ka tarkvara. Tänaseks päevaks oleme juba sõlminud hankelepingu Kongsbergi Protector RS4 kaugjuhitavate relvasüsteemide soetamiseks. Need paigaldatakse toetussoomuki tankitõrje versioonidele."

CV-90 ja K9 projektid on Go Groupi jaoks vaid algus, kinnitab Tiit Pruuli. Ta tunnistab, et Go jaoks on tegu suure investeeringuga ning militaarsuunal on ettevõttel plaanis tegutseda ka peale nende kahe projekti lõpule jõudmist. „See on valdkond, kus on vaja palju teadmisi ja suuri investeeringuid. See tähendab, et järjepidev partnerlus peab tekkima riigi ja kohaliku tööstuse vahel. Siin on väga suur roll riigi pikaajalise strateegia väljatöötamisel ja sellest järjepidevalt kinni pidamisel. Ei saa nii, et ühel aastal otsustatakse ise teha ja siis järgmisel, et ostame tehnika välismaalt ja siis kolmandal, et teeme ikka ise. Go Craft ehitab praegu Eesti esimest nö era-tankimaja. See on väga suur investeering, mida teeme just nimelt lootuses, et riigikaitse plaan on pikk ja sellist partnerit vajab riigikaitse ka edaspidi."

Pruuli toob Eesti riigile eeskujuks põhjanaabreid soomlasi, kes on ajalooliselt kõike, mis puudutab riigikaitset, väga tõsiselt võtnud. „Soomlased lähtusid ju selgelt ühest eeldusest, mis peaks meilgi meeles olema. Kui on tegelik kriis, siis ei saa sa oma tehnikat viia remondiks või arendamiseks välismaale või välisspetsialiste siia tuua. Sul peab olema võimekus sellega ise tegeleda rahu-, kriisi- ja sõjaajal." Pruuli leiab, et Eesti masinaehitus suudab Eesti kaitsevõime tõstmisesse oluliselt rohkem panustada, peaasi, et riik annaks võimaluse. „Eestis on ka väljapool Go kontserni tugevaid ekspordile orienteeritud masinaehitus- ja metallitöö ettevõtteid, on pikaaegsete traditsioonidega ettevõtted, kes on suutnud end ellu jätta ka pärast Nõukogude Liidu lagunemist ja on uusi võimekaid firmasid. Laevaehituses on kohe head näited käepärast võtta: vana Balti Laevaremonditehas ehk BLRT Grupp ja Saaremaal Nasvas firma Baltic Workboats."

Rahvusvaheline turg juba jaotatud

Aga kus võiks olla meie tootjate „lagi"? Tormis Saare sõnul on Go jaoks tegemist uue tegevussuunaga ning meie oskuste ja võimekuse osas saab lähiaastatel pilt selgemaks. „Go Crafti võimete lage militaarprojektide teostamisel on täna natuke vara hinnata, kuid meie eesmärk on kindlasti kaasa rääkida mistahes raske- või liikurtehnika ümberehitamise osas, täiendavad süsteemide integratsioonid ning muidugi oleme huvitatud ka uute soomukite arendamise projektis osalemisest. Äsja esitletud riigikaitse arengukavas on nii mõnigi projekt, kus meil on kompetentsid ning millise elluviimiseks saaksime oma võimekusi pakkuda."

Soomlaste eripäraks on see, et nad on sageli hankinud relvade tootmiseks välismaalt litsentsi ning need ise Soomes valmis teinud. Pruuli sõnul on litsentsihankimine kallis, kui puudub eksporditurg. „Litsentsi ostmine läheb väga kulukaks, kui me toodaks neid masinaid vaid Eesti jaoks. Rahvusvahelisele turule pääsemine, oleme ausad, on uuel väiksel tootjal konventsionaalsete relvasüsteemidega megakeeruline, täna pigem võimatu. Suured on ees, turg on jagatud, sinna kedagi vahele ei lasta. Eesti kaitsetööstusettevõtete 2019. aasta müügitulu oli üle 200 miljoni ja ekspordikäive ca 100 miljonit eurot. See ekspordinumber koosneb paljuski kõrgtehnoloogiliste ettevõtete panusest. Meie konkurentsieelis on mehitamata platvormid, robootika ja autonoomia, turvaline side- ja küberkaitse, seiretehnoloogiad ning nutikas tarkvara."

Pruuli lisab, et kodumaistesse tootjatesse tasub riigil panustada, sest tegu on valdkonnaga, mis toob Eesti inimestele leiva lauale ja võimaldab ära kasutada parimaid siinseid oskuseid ja teadmiseid. „Tehes asju, mida me suudame ise, jätaksime me Eestisse väga palju raha ja looksime tarkust. Ei maksa arvata, et ka meile sõbralikud riigid tarnivad meile sõjatehnikat tänuks meie ilusa looduse ja rahvariidemustrite eest. See on jõhker rahvusvaheline äri, kus kasumimarginaalide keevitamise puhul häbelikud ei olda. Ja vähemalt sama oluline on see, et areneb meie inseneeria, tööd saavad Eesti teadlased ja insenerid ning kasvab meie ettevõtete konkurentsivõimet eksporditurgudel Kokkuvõtvalt meil tekkib kaitsetööstusettevõtete ökosüsteem," sõnab ta.

Scoutspataljoni ülem: kaitsevägi vajab neid masinaid väga
Scoutspataljoni ülem kolonelleitnant Eero Aija sõnab, et CV90tel põhinevad Eestis ehitatud toetusmasinad suurendavad tema üksuse võitlusvõimet, aga muudavad ka remondi-ja hooldustööd lihtsamaks.


Kui rahul Te oma väeosa CV90tega olete?


Mina hindan Scoutspataljoni relvastuses olevaid jalaväe lahingumasinaid väga kõrgelt. Tegemist on moodsate ning meie tingimustele vastavate soomukitega, millel on suur tulejõud ning soomuskaitse. Need masinad on arendatud võitlemiseks vastase jalaväe lahingumasinate vastu ja see on võime, mida Eesti kaitsevägi vajab.


Mida Teie väeosale CV90d võrreldes seni kasutatud ratassoomukitega on andnud?


Võrreldes seni kasutatud ratassoomukitega Pasi XA-188 on roomikutel liikuvad jalaväe lahingumasinad CV9035 kõrgema taktikalise mobiilsusega ehk nende maastikuläbivus on oluliselt parem. Tegemist on lahingumasinaga, mille peamine eesmärk on hävitada vastase lahingumasinaid ning mida toetab jalastuv jalavägi, kes sõdib seal, kuhu soomuk ei pääse – metsas, kaevikus, linnas. Kokkuvõttes on soomusjalaväe näol tegemist üksusega, milles on kombineeritud teineteist täiendavad lahingumasina tulejõud ja mobiilsus ning jalaväe paindlikkus tegutseda erinevates keskkondades.


Mida tähendab Teie väeosa võimekuse jaoks CV90 šassiile ehitatud toetusmasinate lisandumine?


Roomikutel toetusmasinad CV90Mk1 tagavad pataljoni lahingutoetus allüksustele (pioneerirühm, tankitõrjerühm, õhutõrjerühm, miinipildujarühma) samasuguse taktikalise mobiilsuse nagu seda on manööverallüksustel (soomusjalaväekompaniidel), mis võimaldab neil ees liikuvatele soomusjalaväekompaniidele järgneda ning neid õigel ajal vajalike võimetega toetada. Ehk teisisõnu, kui ründavad soomusjalaväerühmad peavad vastasele üllatuse loomiseks liikuma üle raskesti läbitava maastiku, saavad tankitõrjurid või pioneerid nendega kaasa minna, et vajadusel vastase tanke hävitada või tõketest läbipääse rajada. Lisaks aitab toetussoomukite üleminek CV90 šassiile hõlbustada pataljoni hooldus-ja remonttöid, kuna kõik soomukid on ühtsel platvormil.
Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid