Aasta 11 kuu kokkuvõttes olid müügimahtude kasvud aga vastavalt ligi 12% ja 20%.

Käesoleval aastal on Eestis jaemüügimahud kasvanud küll tublisti üle Euroopa Liidu keskmise, kuid tugevad aastased kasvud on toimunud ka paljudest teistes riikides. Samas, kui võrrelda jaekaubandusmahtu kahe aasta tagusega ehk pandeemia-eelse ajaga, siis on Eesti ja Leedu üsnagi sarnased kasvud olnud EL-i kiireimad.

Detsembris tarbimise tugev kasv jätkus

Eesti kolme suurima panga kaardimaksed näitavad detsembri esimesel kolmel nädalal tugeva tarbimiskasvu jätkumist. Kui novembris suurenes residentide ja mitteresidentide kaardimaksete käive Eestis 22% ja Eesti residentide kaardimaksete käive 16%, siis detsembri esimesel kolmel nädalal olid need numbrid vastavalt 23% ja 17%. Samas, tuleks arvestada, et novembris oli hinnakasv ligi 9% ja detsembris see tõenäoliselt kiirenes. Swedbanki kaardimaksete statistika järgi läks detsembri alguses ligi kolmandik kaardimaksete käibekasvust toidule ja autokütusele. Kõige kiiremini kasvasid aga reisimise ja puhkamisega seotud kaardimaksed – kulutused lennupiletitele, reisimisele ja majutusele – ning ka kulutused finantsteenustele.

Inimesed on eesoleval aastal plaanitavate kulutuste suhtes optimistlikud

Eesti inimeste üldine kindlustunne on küll veel allpool pandeemia-eelset taset, kuid eesoleval aastal plaanitavate kulutuste suhtes ollakse väga optimistlikud. See puudutab nii suuremaid oste, samuti auto ja eluaseme ostmist. Kui auto ostmise suhtes on kindlustunne tõusnud viimase 14 aasta kõrgeimale tasemele, siis eluaseme ostmise kindlustunne ületab isegi globaalse finantskriisi eelset kinnisvarabuumi aegset.

Palju pensionisambast väljavõetud raha on veel kasutamata

Inimeste tugeva tarbimise taga on pandeemia ajal suurenenud hoiused, teisest pensionisambast väljavõetud ja -võetav raha, kiire palgakasv ja hinnakasvu kiirenemine. Septembris suurendas 149 300 inimese hoiuseid üle 1 miljardi euro teisest pensionisambast välja võetud raha. Novembri lõpuks olid Eesti eraisikute hoiused vähenenud septembri algusega võrreldes küll ligi 430 miljoni euro võrra, kuid augusti lõpuga võrreldes olid need ikkagi 618 miljonit eurot suuremad. Seega on palju teise pensionisamba raha veel kasutamata. Hinnanguliselt on tarbimiseks kasutatud ligi kolmandik pensionisambast välja võetud raha. Novembri lõpus olid eraisikute hoiused pandeemia-eelset viie aastast kasvutrendi arvestades 1,7 miljardi euro võrra suuremad, mis on 5,6% selle aasta SKP-st ja 11,5% eratarbimisest.

Eraisikute hoiused on küll suured, kuid need on jaotunud väga ebaühtlaselt. Rohkem on kasvanud suuremad hoiused. Hoiusteportfellis on võrdlemisi väheste suurte hoiustega klientide käes suur osakaal hoiuseid, samas kui väikeste hoiustega inimesi on väga palju, ning nende hoiuste osakaal kogu portfellis on väga väike. Selline hoiuste jaotus määrab paljuski ära selle, kuidas neid kulutatakse või kulutama hakatakse. Suur hoiuste maht tähendab küll ootel olevat suuremat nõudlust, kuid suuremaid hoiuseid kasutatakse tõenäoliselt rohkem investeeringuteks kinnisvarasse ja väärtpaberitesse, kallimate autode ostmiseks ja reisimiseks. Mida ka tegelikult juba näha on.

Ostujõud ei tohiks järgmisel aastal väheneda

Kiire hinnakasv ja koos sellega kaasnev suurenenud inflatsiooniootus sunnivad tegema kiiremaid tarbimisotsuseid. Suurem nõudlus aga kergitab omakorda hindasid. Kuigi mitmete eranditega, on tugevama jaemüügimahu kasvuga riikides – sealhulgas Eestis – tarbijahindade kasv samuti kiirem. Alampalga 12% suurune tõus järgmisel aastal koos väga terava tööjõupuudusega toob kaasa üldisema tugeva palgakasvu. Samuti suurenevad alampalgaga seotud hüvitised. Palgakasv on küll kiire, kuid see jääb lähikuudel alla hinnakasvule, mis annab löögi inimeste ostujõule. Samas on ostujõu muutust mõistlikum jälgida pikemas vaates. Praeguse prognoosi järgi peaks järgmisel aastal palgakasv inflatsiooni veidi ületama. Kõrgele tõusnud energiahinnad ja kiirenev inflatsioon võivad küll nõudlust piirata, kuid inflatsiooni mõju leevendab riigipoolne energiakulude toetus. Lisaks sellele saavad jaanuaris üle 12 000 inimese tagasi ligi 74 miljonit eurot ja mais üle 23 000 inimese ligi 137 miljonit eurot teisest pensionisambast väljevõetud raha.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid