Kogumispensionide, maksukorralduse ja tulumaksuseadus

Uuest aastast saab muudatuste tulemusel valida fondipensioni ka kolmandas sambas - nii saab ka kolmanda samba fondidest mugavalt osade kaupa raha välja võtta. Inimene valib ise kui kaua ja millise sagedusega talle kolmanda samba fondist või fondidest väljamakseid tehakse. Kui valitakse vähemalt keskmiselt elada jäänud aastate pikkune väljamaksete periood, siis sellised väljamaksed on tulumaksuvabad.

Maksukorralduse seaduses muudetakse tööandja võlgade puhul nõuete rahuldamise korda nii, et esimeses järgus tasutakse raha laekumise korral sellest töötajate teise samba maksed. Ja ühtlasi ei lubata teise samba makseid enam ajatada. Need muudatused jõustuvad 2022. aasta 1. juulil.

1. jaanuaril jõustuvad veel kogumispensionide seaduse muudatused, mis toovad teise samba pensionieas pakutavate väljamaksete lahenduste hulka osalise ühekordse väljamakse. Kui seni sai valida eluaegse või tähtajalise pensioni või kogu raha korraga välja võtta, siis jaanuarist saab esitada avaldusi ka konkreetse summa väljavõtmiseks. Osalist ühekordset väljamakset saavad taotleda nii pensionifondis raha kogunud kui pensioni investeerimiskontot kasutavad pensioniealised isikud.

Vedelkütuse erimärgistamise seadus

Muudatused jõustuvad 2022. aasta 1. mail ja sellega pikeneb põlevkivi kaevandavate ettevõtjate õigus kasutada erimärgistatud diislikütust ühe aasta võrra kuni 2023. aasta 30. aprillini.

Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seadus

Muudatused jõustuvad 2022. aasta 1. mail ja sellega pikenevad ühe aasta võrra teatud kütustele, sealhulgas diislikütusele ja maagaasile täna kehtivad langetatud aktsiisimäärad.

Tubakatoodetest tõuseb sigarettide ja suitsetamistubaka aktsiis 5 protsenti. Sigarettide aktsiisimäär on 2022. aasta 1. jaanuarist 91,30 eurot 1000 sigareti kohta + 30 protsenti jaehinnast, minimaalselt makstav aktsiisisumma on 152,85 eurot 1000 sigareti kohta. Suitsetamistubaka aktsiisimäär on 101,90 eurot kilo kohta.

2022. aasta juulist jõustub aktsiisivabastus liikmesriikide relvajõudude poolt kasutatavale aktsiisikaubale.

Käibemaksuseadus (alates 1. jaanuarist)

Maksuvabastus kaupadele ja teenustele COVID-19 pandeemiale reageerimiseks:

Võetakse üle 2022. aasta 1. jaanuarist kehtima hakkav käibemaksudirektiivi muudatus, millega kehtestatakse Euroopa Komisjonile ja EL õiguse alusel asutatud ametile ja asutusele COVID-19 pandeemiale reageerimiseks õigus osta 0%-lise määraga kaupu ja teenuseid ning maksuvabalt kaupu importida. Selline maksusoodustus kehtib juhul, kui need kaubad on ostetud tasuta jagamiseks või teenused tasuta osutamiseks. Käibemaksusoodustust kohaldatakse tagasiulatuvalt 2021. aasta 1. jaanuarist.

Maksukohustuslaste halduskoormust vähendavad muudatused:

Kehtestatakse võimalus kasutatud kauba võõrandamisel marginaali maksustamise erikorra rakendamisel põhjendatud juhtudel maksuarvestuse lihtsustamiseks arvestada maksustamisperioodil deklareerimisele kuuluv maksustatav väärtus perioodipõhiselt, mitte kaubapõhiselt. Lisaks muudetakse ühendusevälise riigi isiku maksuesindaja määramise kohustust - isik ei pea endale maksuesindajat määrama, kui isiku asukohariigiga on EL-il sõlmitud halduskoostööd, pettusevastast võitlust ja nõuete sissenõudmist käsitlev vastastikkuse abi leping.

Käibemaksuseadus (alates 1. juulist)

Euroopa Liidu kaitsetegevuse maksuvabastus:

Võetakse üle 2022. aasta 1. juulist kehtima hakkav käibemaksudirektiivi muudatus, millega kehtestatakse Euroopa Liidu kaitsetegevusele sarnane käibemaksuvabastus, mis on seni ette nähtud üksnes Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni (NATO) osalisriigi relvajõudude kaitsetegevusele.

Meenemündid maksustatakse:

Meenemüntide maksustamise põhimõtted viiakse kooskõlla käibemaksudirektiiviga. Käibemaksudirektiivi kohaselt ei saa käibemaksuvabastust kohaldada müntidele, mida tavaliselt seadusliku maksevahendina ei kasutata või millel on numismaatiline väärtus, ehk meenemüntidele.

Täpsustatakse kauba ekspordi ja impordiga seotud teenuste 0%-lise käibemaksumääraga maksustamise tingimusi

Kauba eksportimiseks ja importimiseks osutatav veoteenus ja sellise veoga seotud teenused maksustatakse nullprotsendilise käibemaksumääraga üksnes siis, kui teenust osutatakse otse kaubasaatjale või -saajale.

Lihtsustatakse kassapõhise käibemaksuarvestuse erikorra rakendamist:

Kassapõhise käibemaksuarvestuse erikorra rakendamisel tekib kauba võõrandamisel või teenuse osutamisel maksukohustus ostjalt raha laekumisel. Muudatusega jäetakse seadusest välja säte, mille kohaselt tuleb kassapõhist käibemaksuarvestuse erikorda rakendaval maksukohustuslasel käibemaks tasuda ka võõrandatud kauba või osutatud teenuse eest, mille eest ostja pole tasunud, kui võõrandamisest on möödunud kaks kalendrikuud. Samas sätestatakse sisendkäibemaksu maha arvamise piirang isikule, kes ei ole erikorda rakendavale maksukohustuslasele kauba või teenuse eest tasunud. Muudatuse tingib Euroopa Kohtu lahend.

Hasartmängumaksuseadus

1. jaanuarist muutuvad riigieelarvesse laekunud hasartmängumaksu tulu jagamise põhimõtted. Samaks jääb Eesti Kultuurkapitali toetamine, millele eraldatakse hasartmängumaksu tulust 47,8%. Ülejäänud osa maksutulust ei jagata enam nelja ministeeriumi (sotsiaalministeerium, kultuuriministeerium, haridus- ja teadusministeerium, rahandusministeerium) vahel vastavalt seaduses sätestatud protsentidele valdkondade projektide rahastamiseks, vaid laekunud vahendeid kasutatakse riigieelarve üldise tuluna. Siiski ei jää sotsiaal-, kultuuri-, spordi- ja regionaalvaldkond toetuseta, vaid viidatud neljale ministeeriumile eraldatakse riigieelarve strateegias kokku lepitud täiendavad vahendid.

Taastub eriolukorra eelne maksuvõlgade intressimäär

Maksuvõlgade puhul kehtib kuni 31.12.21 intressimäär 0,03% päevas. Uuest aastast taastub endine intress 0,06% päevas.

Maksuvõlgade ajatamisel võib uuest aastast intressimäära vähendada kuni 50%. Selle aasta lõpuni võis vähendada kuni 100%.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid