Uus Maa kinnisvarabüroo analüütiku Igor Habali sõnul tehti viimati nii palju tehinguid 2006. aastal. „Ka hinnad kasvasid mullu kiiresti – korterite puhul üle Eesti keskmiselt 10,9% ning Tallinnas lausa 11,6%,“ ütles Habal.

Globaalsed trendid

„Tehinguarvu- ja hinnakasvu taga olid globaalsed trendid – ühelt poolt kõrge nõudlus ning odav laenuraha ja teisalt pakkumiste vähesus, probleemid ehitusmaterjalide tarnete ning tööjõu kallinemisega. Eesti olukord polnud eriline ja meil oli vähe võimalusi selle mõjutamiseks,“ lisas Habal.„Kuna uusi kortereid tuli nõudlusest vähem peale, siis inimesed ei jaksanud enam oodata ning tegid varasemast enam tehinguid järelturu korteritega. Seetõttu tegi just vanemate korterite tehinguaktiivsus viimase kümnendi suurima hüppe,“ selgitas ta.

„Kui 2022. aastal jätkub sama olukord ehk uutest korteritest on defitsiit ja laenamise hind jääb praegusele madalale tasemele, siis võib oodata eelmisele sarnast aastat koos suure tehinguaktiivsuse ja võimalik, et isegi kahekohalise hinnakasvu protsendiga,“ sõnas Uus Maa analüütik.

Igor Habali kinnitusel tähendaks see, et kinnisvarahinnad kasvavad jätkuvalt palkadest kiiremini ja keskmise sissetulekuga Tallinnas enam uut kodu ei saa. „Seetõttu kolivad inimesed järjest enam ääre- või eeslinnadesse, kus on odavam,“ lisas Habal.

„Üks väga märgiline trend on linnast välja või päris maale kolimine, mida kinnitab fakt, et kruntide, majade ja suvilate tehinguarvud ja hinnad kasvasid korteritest isegi kiiremini,“ rääkis Habal.

Eelmisel aastal tehti korteritega 27 313 tehingut

Eestis tehti eelmisel aastal korteritega 27 213 tehingut, mis on 24,3% rohkem kui aasta varem. Tallinnas müüdi sellest 10 878 korterit, mis on 22,3% enam kui 2020. aastal. Kalleim korter müüdi veidi enam kui 1,4 miljoni eest. Kokku müüdi 3757 hoonestatud elamumaa krunti, mis on 24,7% rohkem kui aasta varem. Eramu keskmine hind tõusis aastaga 17,6% 133 300 euroni. Kalleim eramu müüdi 2,5 miljoni eest.

Eelmisel aastal tehti hoonestamata elamumaa kruntidega 4707 tehingut, mis on 55% rohkem kui 2020. aastal. Krundi keskmine hind kasvas 13.7% 47 800 euroni. Riigi kalleim krunt müüdi 564 000 euro eest. Suvilate müük kasvas mullu 19,3 protsenti 1129 tehinguni. Keskmiselt maksti suvila eest 55 400 eurot, mis on 23,3 protsenti enam kui aasta tagasi.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid