VIDEO | Ain Seppik selgitab poegadega seotud kahtlustuse tagamaid: kohtume kohtus, kui prokuratuur varem veast aru ei saa

Delfi Ärileht tabas täna enda kodu juurest endise siseministri ja ettevõtja Ain Seppiku, kes oli nõus ka kommenteerima kahtlustusi, mille on esitanud prokuratuur.

Ta ütles, et kahtlustus on põhjendamatu ja otsitud.

"Ei saada lihtsalt aru pankrotiprotsessi olemusest. Mingit altkäemaksu ei ole kellelegi antud. See on üks pankrotiasi, milles minu poegade firmad on võlausaldajate omanikud või esindajad," selgitas ta ning lisas, et tema ei ole antud juhtumiga seotud. Seppik ütles, et antud pankrotimenetlus käib aastast 2018 ning see jätkub. "Prokuratuur ja politsei peavad oma tööd tegema. Kohus keeldus kedagi vahi alla võtmast, ehkki kahe inimese puhul seda taotleti. Ei leitud piisavalt alust. Tegemist on tavalise pankrotimenetluse käiguga, kus suheldakse halduriga ja tema tegevus tasustatakse," selgitas Seppik. Ta ütles, et tõenäoliselt liigub asi nüüd kohtusse, kuid Eestis on see protsess kurnav, ruineeriv ja inimesi alandav.

Vaata videost, millest endine siseminister veel rääkis.

Ajutiselt peeti kinni neli inimest

Keskkriminaalpolitsei pidas üleeile kinni endise siseministri ja endise Keskerakonna liikme, praeguse Reformierakonna liikme Ain Seppiku ning tema kaks poega, Siim ja Sulev Seppiku. Kolmikut kahtlustatakse altkäemaksu andmises.

"Ei kommenteeri," ütles Ain Seppiku poeg Sulev Seppik eile. "Ma ei tea mitte midagi. Ei taha rääkida," lisas mees.

Politsei kinnitas, et teisipäeval pidas keskkriminaalpolitsei kinni Ain, Siim ja Sulev Seppiku, keda kahtlustatakse altkäemaksu andmises. Kolmikule lisaks peeti kinni ka 56-aastane mees, eesnimega Indrek, kellele esitati altkäemaksu vahendamise kahtlustus.

Kahtlustuse järgi lubati altkäemaksu enam kui 100 000 eurot, millest 25 000 kanti ka juba üle.

Keskkriminaalpolitsei majanduskuritegude büroo juhi Leho Lauri sõnul viitavad kriminaalmenetluses seni kogutud andmed, et kahtlustatavad soovisid altkäemaksu kaudu saavutada pankrotimenetluses neile soodsat lõpplahendit ning välistada hagide esitamine nende endi vastu. „Ei saa aktsepteerida olukorda, kus keegi pääseb vastutusest, sest on omale eelispositsiooni ostnud. Politsei uurib altkäemaksuga seotud vihjeid ja kuritegusid tõsiselt, et anda selge signaal, et ebaausatel võtetel ei ole Eestis kohta ning kutsume üles altkäemaksu pakkumisest või küsimisest teavitama," ütles Laur.

Riigiprokurör Sigrid Nurm selgitas, et korruptsioonikuritegudes kasutatakse enda tegevuse varjamiseks üha keerukamaid võtteid. „Kasutatakse variisikuid ja äriühingute omanikuvahetust, et seost tegelike kasusaajate ning äriühinguga seotud otsuste ja protsesside vahel varjatuna hoida. Pankrotimenetlus kui kohtu poolt kontrollitav menetlus peab toimuma ausalt ja läbipaistvalt ning igasuguse osapoolte mõjutamiseta."

„Pankrotimenetlus kaitseb eelkõige võlausaldajate huve ning inimesed, kes üritavad pankrotimenetlust kuritarvitades kahjustada pankrotimenetluse teisi liikmeid, peavad vastutama seaduses ettenähtud ulatuses oma seniste otsuste eest. Kuritegelike ja hea tavaga vastuolus olevate võtetega vastutusest kõrvalehoidumine ei ole ühelgi juhul aktsepteeritav ning kahjustab majanduskeskkonda ning usaldust pankrotimenetluste vastu," lausus Nurm ning lisas, et sarnaste kaasuste järgi on hea meel tõdeda, et ühiskonna ootused ausale ja läbipaistvale asjaajamisele on üha suuremad.

Kaks kahtlustatavat, Siim ja Indrek, olid eilse seisuga veel kinni peetud ning kaks inimest, Ain ja Sulev, viibivad praeguseks vabaduses.

Menetlust viib riigiprokuratuuri juhtimisel läbi keskkriminaalpolitsei.