31. detsembri 2021 seisuga oli Eestis välja antud 381 kehtivat tegevusluba virtuaalvääringu teenuse pakkumiseks. Mitteametliku statistika kohaselt on Eestis registreeritud ligi 55% maailma kõikidest virtuaalvääringu teenuse pakkujatest.

Suur osa ettevõtetest on jätkuvalt Eestiga vaid formaalselt seotud

„Paljud ettevõtjad toovad Eestisse tulu ja loovad innovatsiooni, kasutades seejuures ka piisavaid riskikontrollimeetmeid. Selliste ettevõttete jaoks on siinne keskkond virtuaalvääringu teenuse pakkumiseks igati sobiv. Suur osa on aga Eestiga jätkuvalt vaid formaalselt seotud ­– puuduvad kohalikud kliendid ning töötajad sisuliselt puuduvad või ei asu Eestis, ka tegevuskoht on olemuselt vormiline. Nimetatud asjaolud muudavad nende üle järelevalve teostamise keeruliseks ning kohati praktiliselt võimatuks. Samuti puudub suurel osal teenusepakkujatest sageli selge äriplaan ning vajalikud teadmised, personal ja IT-tehnilised lahendused virtuaalvääringute sektorile omaste riskide juhtimiseks, mis toob kaasa reaalsete rahapesu ja terrorismi rahastamise riskide realiseerumise,“ selgitas Rahapesu Andmebüroo juht Matis Mäeker.

„Riskide realiseerumist ilmestab näiteks teiste riikide rahapesu andmebüroode ja õiguskaitseorganite Eestile tehtavate välispäringute kasv ja sisu. Need päringud seonduvad aga paari aasta taguse ajaga, kus virtuaalvääringu teenuse pakkujate teenuste käive oli tänasega võrreldes kaheksa korda väiksem. Seda teades prognoosime, et tulevikus kasvab välispäringute arv veelgi. Riskide realiseerumisega kaasneb Eestile paratamatult mainekahju ning kannatajateks on reaalsed inimesed,“ lisas Mäeker.

Uuringu kohaselt on 253 aktiivselt tegutseval Eestis väljaantud tegevusloaga virtuaalvääringu teenuse pakkujal 4,8 miljonit klienti, mis on ligi 4,5 korda rohkem kui 2019. aastal. Aktiivsete teenusepakkujate käive oli kokku 20,3 miljardit eurot (juulist 2020 juulini 2021), millest enam kui 85% andsid 15 teenusepakkujat. Nende puhul tuvastas Rahapesu Andmebüroo uuring üldjoontes ebaproportsionaalselt suurt vara edastamist Luxembourgi, Süüriasse, Pakistani, Kreekasse, Montenegrosse, Serbiasse ja Belize’i. Klientide vara oli seejuures peaasjalikult pärit Venemaalt, Jaapanist, Šveitsist ja nii Põhja- kui ka Lõuna-Ameerikast. Samas ei ole suur osa neist, vastupidiselt oodatule, esitanud Rahapesu Andmebüroole 2021. aastal ühtegi teadet rahapesu või terrorismi rahastamise kahtlusest.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid