Tarbijahinnad tõusid aastaga ligi 12 protsenti. Viimati oli nii suur tõus 23 aastat tagasi

Statistikaameti andmetel tõusis tarbijahinnaindeks 2021. aastal 2020. aasta keskmisega võrreldes 4,6%.

Tarbijahinnaindeksi suurimateks mõjutajateks olid statistikaameti juhtivanalüütik Viktoria Trasanovi sõnul 2021. aastal eluaseme ja transpordiga seotud hinnatõusud, mis kokku andsid kogutõusust üle kahe kolmandiku.

„Kodudesse jõudnud elekter kallines aastavõrdluses 44,5% ja gaas 27,5%. Bensiin oli 14,1%, diislikütus 12,8% ja sõiduvahendite ost 8,4% kallim. Toidukaupadest kallinesid enim kartul (23,5%) ja värske köögivili (12,7%),“ lausus Trasanov.

Tarbijahinnaindeks tõusis 2021. aasta detsembris 2020. aasta detsembriga võrreldes 12,2% ja võrreldes 2021. novembriga 3,1%. Kaubad kallinesid 7,9% ning teenused 20,7%.

Võrreldes 2020. aasta detsembriga mõjutasid tarbijahinnaindeksit põhiliselt elektri, soojusenergia ja kütte hinnatõusud, mis andsid kogutõusust poole. Kodudesse jõudnud elekter oli 120,0%, soojusenergia 40,1% ja gaas 122,5% kallim. Transpordiga seotud hinnamuutuste mõju kogutõusule oli ligi 20%. Bensiin oli 25,5% ja diislikütus 29,4% kallim, sõiduvahendid läksid 17% kallimaks. Toidukaupadest on enim kallinenud kartul (110,1%), värske kala (35,2%) ja värske köögivili (26,7%).

Novembriga võrreldes mõjutasid tarbijahinnaindeksit 2021. aasta detsembris peamiselt elektri, soojusenergia ja kütte hindade tõusud. Kodudesse jõudnud elekter kallines kuuga 54% ja soojusenergia 35,2%. Torugaasi 5,4% odavnemise tõi kaasa valitsuse otsus kompenseerida võrguettevõtete kaudu kõigile tarbijatele 100% võrguteenuse tasust.