Kui mootoribensiini müük jäi tippaastatele alla, siis diislikütuse müük kasvas 2020. aasta maikuu aktsiisilangetuse toel 693 miljoni liitrini. Samuti oli nii vedelgaasi LPG kui ka surugaasi CNG müük suurem, kui varasematel aastatel.

Eesti Õliühingu tegevjuht Mart Raamat selgitas, et müüginumbrite kasvu panustas suuresti konkurentsivõimeline aktsiisipoliitika.

„Eks kütust saab müüa ikka siis, kui sellele on tarbijaid – diislikütuse puhul on peamiseks kliendiks ikka veondussektor. Diislikütuse aktsiisilangetus tõi meile sisuliselt kolmikvõidu. Eesti kohalik vedaja ja eraklient tõid tankimise tagasi Eestisse ning kuna Eesti kütuseturu hinnakujundus on Euroopa Komisjoni andmetel baltikumi regiooni kõige tarbijasõbralikum, siis tõusnud konkurentsivõime tõttu asendas Eesti vedaja sisevedudel välismaist vedajat,“ sõnas Raamat.

Samuti märgib kütusesektori esindaja, et aktsiisipoliitika tõttu on Eestisse tankima jõudnud ka rahvusvahelist transiitvedu teostav ja Eestit läbiv veokijuht. „Järgmisel-ülejärgmisel aastal näeme veelgi rohkem tendentsi, kus välismaa vedaja panustab läbi aktsiisimaksu Eesti riigieelarvesse,“ avaldas Raamat lootust, et müüginumbrid tõusevad veelgi.

2021. aasta teise poolaasta diislikütuse müüginumbrid ületasid 2019. aastat – kui kehtis 12,1 senti kõrgem aktsiisimäär – koguni 24% võrra. „Prognoose selgelt ületav müügi kasv näitab, et vedajate-kütusemüüjate hinnangud selles osas, et aktsiisilangetusel puudub riigieelarvele negatiivne mõju, on täielikult paika pidanud.“

Detsembri kõrged elektri- ja gaasihinnad ning külmakraadid tõid aga täiendava diislikütuse tarbimise inimeste-ettevõtete näol, kes õlikatlas diislikütust kasutades üritasid soodsamalt hooneid kütta.

„Kahjuks on aga Eesti riik erinevalt kõikidest teistest Skandinaavia, Baltikumi ja Põhja-Euroopa riikidest õlikatlaga koduomanikud ära unustanud.“

Raamat selgitas, et kui kõik teised riigid võimaldavad hoonete- ja kodude kütmise eesmärgi müüa klientidele soodusaktsiisimääraga kütust, siis Eestis tuleb ikka soetada kõrge aktsiisimääraga nn tavadiislit. „Näiteks Saksamaa ja Läti keskmise eramaja omanikud maksavad talvisel kütteperioodil hoone kütmise eest üle 1000 euro võrra riiklikeks maksudeks vähem, kui Eesti majaomanikud.“

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid