Veskimägi: Kui me tahame, et jaeturul tekiks konkurents, siis peaks Elektrilevi käsutuses olev tarbijaturu andmestik Eesti Energia kontrolli alt välja liikuma.

Elektrilevi: Eesti Energial ei ole konkurentidega võrreldes eelist Elektrilevi andemetele juurdepääsul, mingit erikohtlemist ei ole. Elektrilevi käsutuses olevatele tarbijaandmed hoitakse Eesti Energiast lahus. Need, kes vastupidist väidavad, ei ole teemaga kursis.

Kui näiteks olete elektrimüüjat vahetamas, siis küsitakse teilt luba, et elektrimüüja saaks ligipääsu teie tarbimisandmetele. Kui elektrimüüja soovib kliendi tarbimisandmeid, siis kliendi loal teeb ta päringu Eleringi andmevahetusplatvormile, kuhu Elektrilevi on vastavad andmed juba edastanud. Samamoodi peab tegema Eesti Energia ehk küsima neid andmeid Eleringi kaudu, mingit otseliini siin pole.

Andmetele juurdepääsu auditeeritakse pidevalt. Konkurentsiamet teeb iga aastaselt andmete kasutamisele järelevalvet ja ei ole ühtegi korda rikkumist leidnud. Eelmise aasta novembris lõppes ligi aasta kestnud järelevalvemenetlus, mis kinnitas, et Elektrilevi tegevus on igati seadusega kooskõlas.

Veskimägi: Eesti Energia kui omaniku finantsootused Elektrilevile on aastate jooksul kindlasti kärpinud Elektrilevi investeeringuid võrgu arendamisse ja hooldusse, eelkõige võrgukoridoride puudest ja võsast puhtana hoidmisse.

Elektrilevi: Alustame sellest, et raha ei kasva puu otsas. Elektrilevi võrgu investeeringud kaetakse tariifist, mis omakorda tuleb tarbijate taskust. Eesti Energia ja Elektrilevi lähtuvad eelkõige tarbija huvist saada mõistliku hinnaga kvaliteetset võrguteenust. Seetõttu oleme hoidnud võrgu investeeringuid tasakaalus ja lähtunud analüüsist, pikaajalisest plaanist ja vajadustest. 2021. aastal investeeris Elektrilevi elektrivõrku kokku 95 miljonit eurot. Võrgurikked on alates 2010. aastast vähenenud ligi kolm korda.

Veskimägi: Elering tegi kohe pärast Eesti Energiast eraldumist, 2011-12 programmi „Liinid puuvabaks” ja praeguseseks on kõik meie liinid puudest puhtad.

Elektrilevi: Elektrilevil on kokku üle 63 000 kilomeetri liine, võrdluseks Eleringil on umbes 5000 kilomeetrit liine. Töömahu erinevus tuleb nendest numbritest hästi välja. Iga-aastaselt kulub elektriliinide hooldustöödeks 2 miljonit eurot ja puhastatakse 3000 kilomeetrit liinialust maad.

Ilmastikukindla võrgu hulka oleme kümne aastaga suurendanud kaks korda. Kogu Elektrilevi hallatavast elektrivõrgust on ilmastikukindlaks muudetud 72%, madalpingevõrgus on see osakaal lausa 93%.

Ilmastikukindla võrgu arendamiseks ei pea ilmtingimata metsa raiuma. Kui Elektrilevi kogu liinialuse maa puudest puhastaks, siis tuleks maha võtta umbes Hiiumaal oleva metsa jagu metsa. Kui sooviksime kogu liinikoridori nii puhtaks teha, et mitte ükski lähedal asuv ümber kukkuv puu liine ei puudutaks, siis oleks raiemaht kordades suurem. Nii suures ulatuses metsa raiumine liinide ümbert ei ole kindlasti looduse seisukohast mõistlik. Lisaks tõstaks kogu liinialuse maa puhastamine oluliselt võrgutasusid.

Küll aga oleme järjest rohkem õhukaableid ehitanud selliseks, et kui puu liinile kukub, siis see ei too suure tõenäosusega kaasa elektrikatkestusi. Tuleb vaid hiljem hoolduse käigus liinidesse kukkunud puu eemaldada. Sellise lahendusega väldime asjatut massilist metsaraiet.

Intervjuud Taavi Veskimäega saab lugeda siit.