„20 aasta jooksul, mil Eestis on olnud kasutusel ID-kaart ja digiallkiri, on riik jõudnud nii kaugele, et suudab põhjalike andmekogude põhjal paindlikult otsustada, millal pakkuda tuge seda vajavatele inimestele, ilma, et nad peaksid esitama avaldusi, mis tekitab tarbetu halduskoormuse, “ nentis president Alar Karis, külastades neljapäeval Riigi Infosüsteemi Ametit (RIA). Ta lisas, et e-riigis võiks leida ka võimalikult lihtsa lahenduse toetuste jagamisel energiakriisist puudutatud inimestele.

Taotluste menetlemiseks on omavalitsused palganud kokku mitukümmend töötajat. Rahandusministeeriumi veebilehel on info, et taotlus tuleb esitada rahvastikuregistri-järgsele kohalikule omavalitsusele. Seda ka juhul, kui taotleja tegelik elukoht on mujal. Valla- ja linnavalitsus määrab, mis ajast saab taotlusi esitada, ja annab sellest oma kodulehel või muul moel teada. Taotluse esitamisel tuleb arvestada sellega, et kohalikel omavalitsustel on õigus määrata kindlaks vastuvõtuajad, millal taotlusi toetuse saamiseks vastu võetakse. Seega täpset teavet selle kohta, millal taotlust toetuse saamiseks esitada on võimalik, saab kohalikust omavalitsusest.

Soovitatav on taotlus esitada mitme kuu peale kokku - siis on vaja vähem taotlusi esitada.

Kohtumisel RIA juhtkonnaga sai riigipea ülevaate nüüdisaegsete riiklike digiteenustega seotud võimalustest ning ka ohtudest, millega Riigi Infosüsteemi Amet igapäevaselt peab tegelema. „Tõhusalt toimiv e-Eesti on kindlalt toetunud neljale sambale. Need on elektrooniline identiteet, riigivõrgu taristu ning turvalist andmevahetust tagav x-tee ning järjekindel küberturvalisuse eest seismine. Kuid nende kõrval on olulised rahva usaldus ja ka täitevvõimu otsustusjulgus,” ütles president Karis.