“Selleks, et tõsta mediaanpensioni ja mediaanpalga suhet, peaksid vähemalt pooled tööealised inimesed ja ideaaljuhul enamik neist pensioniks täiendavalt juurde koguma,” seisab väljatöötamiskavatsuses.

Kõrgem ehk 6% makse määr aitaks osaliselt tasandada ka varasema II samba väljavõtmise mõju tulevasele pensionile, seisab dokumendis.

Keskmiselt brutopalgalt (1 586 eurot juunis 2021) makstav kogumispensioni 2% makse on umbes 32 eurot kuus ning väljatöötamiskavatsuses esitatud kõrgemad makse määrad 4% ja 6% annavad keskmiselt makseks vastavalt 63 ja 95 eurot kuus.

Vaikimisi jääks kõigi II sambaga liitunud inimeste jaoks kehtima senine makse määr 2%. Selle tõstmiseks 4% või 6% peale tuleb esitada vastav avaldus. Uut avaldust saab esitada nagu teisi II samba avaldusi, kas kontohaldurile või otse pensioniregistri pidajale ning see jääb kehtima tähtajatult kuni ei ole esitatud uut avaldus uue maksemääraga.

Vabatahtlik tõstmine puudutaks ainult palgalt kinnipeetavat makset, kuid sotsiaalmaksust lisanduvat osa tõstmine ei puuduta.

Senine makse piisavat pensioni ei taga

Senine 2% sissemakse brutopalgast ei taga Rahandusministeeriumi ja Sotsiaalministeeriumi analüüsi kohaselt keskmiseks pensioniks 60% mediaannetopalgast. Sammu eesmärk on pensioni ja palga suhte langust vähemalt pidurdada ja senist suhet vähemalt säilitada (mediaansuhe 60% ja keskmine suhe 40%).

Sealjuures on erinevad küsitlused välja toonud, et inimeste ootused pensionile on tegelikult suuremad kui riigi senised eesmärgid.

Euroopa Komisjoni poolt tehtud vananemise raporti baastsenaariumi järgi langeb keskmine pensioni ja keskmise palga suhe seniselt 38%lt mõnekümne aasta pärast alla 30%. Sealjuures ei arvestanud kumbki analüüs II samba reformist tulenevate muudatustega, mis aga vähendab veelgi pensioni ja palga suhet.

Kuigi III sambaga liitumine on viimasel ajal tõusnud, kasutatakse seda praktikas siiski veel vähe ning pensioniks säästetakse ka üldiselt liiga vähe, seisab dokumendis.