"Toidutööstused on tõesti sattunud olukorda, kus lühikese aja jooksul on tootmissisendite hinnatõus toimunud lühikese ajaga ja ääretult järsult. Mina isiklikult sellist drastilist tootmiskomponentide hindade tõusu ei mäleta, kuigi olen kogu oma teadliku tööelu ikkagi toidusektoris olnud. Ja loomulikult mõjutab tootmissisendite kallinemine toiduainete hindu, sest praeguses olukorras pole ettevõtetel tugevusvaru enam võtta ja fakte ei saa eirata ning varasemate hindadega tootmist sellises olukorras ei ole lihtsalt toidutööstustel võimalik jätkata. Toonitan veel, et elekter on vaid üks tootmiseks vajalik komponent ja kulusid tuleb vaadata ikkagi komplektselt ehk kumulatiivselt.

Nii oli juba elektri hind tõusnud meie ettevõtetele keskmiselt kolm korda, kütuse hinnatõusud on kergitanud logistikatasusid vähemalt 30% (näiteks bensiin 98 liitri eest küsitakse juba 1,6 eurot), gaas viis korda ja kallineb uuel aastal ju veel 28%, pakendid 40%, palgad meie sektoris statistiliselt 10% tõusnud ning tooraine sõltuvalt sektorist 30 kuni 60% ja enamgi tõusnud, mõned toorained 2–3 korda ning vahel tõuseb hind päevas tundidega. Toidutootmise alustala on teravili, mis mõjutab loomasöödast kuni leivapätsi hinnani välja ja teravilja hinnad on tõusnud aastaga 50–60%.

Kui kallineb elekter ja kütus, siis kõik teenused ja tooted praktiliselt kallinevad. Tänane elektri hinna tõus on suve ja sügise alguse hinnast kõrgem, olenedes pisut konkreetsest paketist elektrimüüjaga ning tootmise võimalikust ümberorganiseerimisest püüdes jälgida elektri hinna kujunemise konkreetseid päevi ja tunde. Toota öösel ei ole lahendus, kuna tööjõukulud ületavad elektrist saadava võimaliku kokkuhoiu, kuid paindlikkus on võimalik vaid väga väikestel ettevõtetel, kus töötajaid vaid mõned.

Suuremates ettevõtetes on juba kõik lühiajaliselt kulude kokkuhoiu võimalused üle vaadatud ja ellu viidud ning plaanid pikemaajalisteks investeeringuteks tehtud. Nende plaanide elluviimist takistavadki kulude ettenägematud tõusud ning kasumi arvelt tootmine. Nii on toidutööstuste kasum langenud koroonaajast saadik üle 40% ja investeerimine ettevõtetel muutunud üha raskemaks. Murelikuks teeb olukorra puhul veel see, et keegi ei oska prognoosida, kui kõrgele hinnatõusud võivad minna ja kui pikaks ajaks. Ehk siis olukord on väga ebakindel ettevõtete jaoks.

Kindlasti on ootused hinnatõusude leevenduseks nii ettevõtjatel kui inimestel. Toidutööstus pole kunagi olnud käsi pikalt suunatud valitsuse poole. Oleme hakkama saanud, ka kriisi puhkedes, aga see ei tähenda, et meie ettevõtetel poleks probleeme olnud! Loomulikult kukkus ära kogu toitlustussektor nii sise- kui välisturgudel. Sellest hakati toibuma vastavalt riikide avanemisele… Ja nüüd tabas meid sügisest tootmissisendite enneolematu hinnatõus!

Vast oleks valitsusel tõsiselt aeg kiirelt analüüsida Eesti ettevõtete olukorda ning pakkuda kõrgetele, isegi ülimalt kõrgetele energia- ja kütusehindadele leevendusi, et meie ettevõtted, eriti toidutööstused, suudaksid toota ja säilitada oma konkurentsivõime (ja ekspordivõime) nii sise- kui välisturgudel. Vaadata kiirelt üle tootmissisendite aktsiisid.

Mitmed EL-i riigid on teinud või tegemas just tööstusettevõtetele soodustusi kõrgete energiahindade osas, kus vajadus suur ja tarbimine suur. Näiteks Saksamaa, kus minu teada on just tootmisettevõtetele tehtud olulisi leevendusi.

Tegime ka gaasi hinna tõusuga seoses rahandusministeeriumile ühiskirja kolme suurima gaasitarbija liitudega, sest toidusektor on suurim tööstussektor gaasitarbimises (järgnevad trükisektor ning ehitusmaterjalide tootjad). Tänaseks on valitsus teinud otsuse loobuda gaasi võrgutasu nõudmisest ja see kompenseerida. Samuti on valitsus otsustanud mitte tõsta teatud aktsiise kriisieelsele tasemele alates 2022. a aprillist ning kompenseerida elektri hinnast teatud osa. Kas see on ka piisav inimestele? Kas see on piisav Eesti tööstusettevõtetele?

MKM võimuses on vaadata üle kunagi tehtud Elektro- ja Gaasiintensiivse ettevõtte regulatsioon, et kasutada ära Euroopa Liidu poolt etteantud madalaimad piirväärtused, et soodustuste alla kvalifitseeruks võimalikult palju ettevõtteid, kel energiatarbimine tõesti suur. Kas leitakse muid võimalusi või vaadatakse üle kogu aktsiisipoliitika, jäägu valitsuse otsustada.

Fakt on see, et karm tuleb talv nii tootmisettevõtjate kui inimeste jaoks, keda juba on tabanud olulised hinnatõusud nii eluasemele kui transpordile, samas toiduainete hinna tõusud alles hakkavad jaekaubandusse jõudma.

Mõistame väga hästi tekkinud olukorda seoses viiruse puhkemisega ega ole senimaani valitsust survestanud ning oleme püüdnud ise hakkama saada. Praegu aga tundub, et ikkagi piir valulävena on käes nii ettevõtetel kui ka tarbijatel."

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid