2020. aastal olid toiduainete hinnad Eestis 96% Euroopa Liidu keskmisest. Leibkondade sissetulekust läks toidule, transpordile ja eluasemekuludele 48% sissetulekust. Energiahindade tõusuga on vastavad kulutused veelgi üles läinud. Tööstuste erialaliidud mõistavad olukorda, kuhu valitsus on sattunud. Senised otsused eratarbija toetamiseks võrgutasude alandamisega ning madala sissetulekuga leibkondadele kompenseerimiseks on õiged ja vajalikud. Samas on hindade tõttu arvete mitmekordistumine avaldamas mõju tööstusele, mis pikemas perspektiivis hakkab ka tarbija rahakotti mõjutama.

Pöördumistega soovitatakse muuta alkoholi-, tubaka, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduses defineeritud intensiivse gaasi- ning elektritarbija kriteeriume. Praegustele kriteeriumitele vastavaid ettevõtteid on vähe, kuigi reaalselt suuri tarbijaid on mitu tuhat. Euroopa Liidu maksu- ja riigiabi regulatsioon võimaldaks aga oluliselt alandada elektri- ja gaasienergia intensiivsuse määra.

Peamised ettepanekud

Elektri hinna lisakompensatsioonideks on tehtud kolm ettepanekut. Esiteks tuleks elektri hinnale seada hinnalagi 69 €/MWh, mille ületamine riigi poolt kompenseeritakse. Teisena tuleks loobuda taastuvenergia tasust elektritarbijale. Kolmandaks oleks vaja taastuvenergia tasu katta riigieelarvest CO2 kvoodi tulust.

Maagaasi ajalooline hind on olnud u 20 €/MWh, hinnatõus tänaseni on olnud juba rohkem kui viiekordne (jaanuarikuu hind 113 EUR/MWh). Praegune soodustus on ettevõtjatele võrguteenuse alandamise näol 6,67 €/MWh kohta. Võrreldes aga Eestit lähinaabrite gaasi aktsiisimääradega (eelkõige Läti ja Leedu), on ka hetkel Eestis kehtiv 40 €/MWh maagaasiaktsiisimäär ikka ca seitse korda kallim. Liitude ettepanek on seada maagaasile ja veeldatud maagaasile hinnalagi 49 €/MWh, mille ületamine riigi poolt kompenseeritakse. Valitsus lubas võtta vastu otsuse leevendusmeetmete osas järgmise nädala jooksul.

Praegused ja tulevased aktsiisimäärad
Riigi poolt eriolukorra ajal alandatud aktsiisimäärad ning Euroopa Komisjoni ettepanekud tulevaste aktsiiside osas.


• Diislikütuse aktsiis oli enne kriisi algust 493 €/1000 liitri (L) kohta, kuid praegu 372 €/1000 L kohta. Euroopa Komisjoni ettepanek tõsta 377 €/1000 L kohta.

• Elektrienergia aktsiis on langetatud 1€ MWh kohta, mis eelnevalt oli 4,47 € MWh kohta. Euroopa Komisjoni ettepanek langetada 0,54 MWh.

• Kütteks kasutatava vedelgaasi aktsiis on 55 € tonni kohta ning eelnevalt 107,71 € tonni kohta. Euroopa Komisjoni ettepanek 2023. aastaks langetada 27,6 € tonni kohta.

• Maagaasi aktsiis on praegu 40 € 1000 m3 kohta, kuid enne 79,14 € 1000 m3 kohta. Euroopa Komisjoni ootus on 2023. aastaks langetada 20,28 € 1000 m3 kohta.

Allpool järgnevalt on võimalik lugeda ka toidutööstuste pöördumist täismahus:

Tunnustame valitsuse eelmisel aastal tehtud otsuste eest kõrgete energiakandjate hindade leevendamiseks, mis on puudutanud energiakandjate ja kütuse aktsiiside mitte tõstmist alates 1. maist 2022 kriiseelsele tasemele (kuigi alates 2023. a soovitakse ikkagi aktsiisid viia eelnevale tasemele), otsus loobuda 50% võrgutasust elektri hinna kujunemisel ja kompenseerida madala sissetulekuga inimestele läbi KOV-ide kõrget hinda ning otsus loobuda 100% võrgutasust gaasi hinna kujunemisel ja kompenseerida madala sissetulekuga inimestele läbi KOV-ide kõrget hinda (kuni märtsini 2022).

Kuid sektorite üleselt oleme oma liikmetelt saanud tagasisidet, et tänases situatsioonis, kus elektri ja gaasihinnad on ülikõrged ning peale detsembrikuu elektri- ja gaasiarvete šokki, et nendest meetmetest ei piisa. Lisaks tekitab lähitulevik segadust, sest keegi ei tea, kui kaua sarnane olukord jätkub. Kütteperiood lõpeb küll ilmselt kevadel, kuid tootmisettevõtted töötavad ju edasi. Millises olukorras oleme sügisel?

Toidusektor on väga otseselt tarbijate ostujõuga seotud. Juba 2020. aastal moodustasid Eesti toiduainete hinnad 96% EL-i keskmisest, meie sissetulekud paraku mitte. Viimase aja tarbimisuuringutes on juba välja tulnud, et lisaks tervisemuredele teeb inimestele muret majanduslik toimetulek. Aga need uuringud on tehtud enne eelmise aasta sügist, kus kõrgetest ja ülikõrgetest energiahindadest ei teadnud me veel midagi. Samuti on meil teada, et Eesti perede sissetulekutest moodustasid juba 2020. aastal esmavajadused toidule ja jookidele, transpordile ja eluasemele ca 48 %, samal ajal EL-i keskmine on 28%. Kindlasti on see osakaal tänaseks oluliselt tõusnud, mis tähendab seda, et see mõjutab tarbijate ostuvõimet ja inimesed hakkavad valima, mida ostavad ja milliseid teenuseid üldse endile lubada saavad. Selline olukord on meile väga muret tekitav, sest ka toiduainete hinnad tõusevad ja tootjatest sõltumatult, kuna kõik tootmissisendid on olulisel määral kallinenud.

Seetõttu tegime ka lisakompensatsioonide pöördumise ettepanekud, mis võiksid olla kiiresti otsustatavad, ajutiselt ning tegelikult ka kõiki tarbijaid aitavad.

  • Vaadata üle energiaintensiivsetele ettevõtetele suunatud regulatsioonide sõlmkohad ja tuua lävendid minimaalse piirini, mida lubavad EL-i maksualased direktiivid. Selline tase võimaldaks palju enamatel ettevõtetel konkurentsis püsida ning mõistlikke tootmishindu säilitada. Praeguse alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse § 202 lg 3 punkt 3 elektrointensiivse ettevõtjale seatud kriteeriumile ning § 203 lg 3 punkt 2 intensiivse gaasitarbimisega ettevõtjale seatud kriteeriumile vastavad ning soodustust saavad üksikud ettevõtted, samal ajal kui elektri- ja gaasienergiat olulise tootmissisendina intensiivselt tarbivate ettevõtete arv tegelikult on üle mitme tuhande. See tähendab, et soodustusele kvalifitseerumiseks kehtestatud kriteeriumid on kättesaamatud enamusele Eesti suurtele tööstusettevõtetele, samal ajal kui EL maksu- ja riigiabi regulatsioon võimaldab oluliselt alandada elektri- ja gaasienergia intensiivsuse määra.
  • Elektri hind on löönud rekordeid ning keegi ei julge ega oska prognoosida, kui pikaajaliselt ja kui kõrgele elektri hind võib tõusta. Meie andmetel on paljud riigid juba võtnud kasutusele erakorralisi meetmeid, kus energiahinnad tööstusele kompenseeritakse täielikult või osaliselt. Juba tehtud otsus elektrihinna mõjude leevendamiseks on positiivne, kuid mitte piisav. EK on välja pakkunud niinimetatud toolbox'i ja üldist laadi meetmed, mis aitavad võrdselt kõiki energiatarbijaid ega ei kujuta endast riigiabi.
  • Tegime elektri hinna lisakompensatsiooniks kolm ettepanekut:


- Seada elektri hinnale hinnalagi 69 €/MWh, mille ületamine riigi poolt kompenseeritakse;

- Loobuda taastuvenergia tasust elektritarbijale hinnakujundusel;

- Taastuvenergia tasu katta riigieelarvest CO2 kvoodi tulust.

  • Teatavasti on ka gaasi hind löönud rekordeid ning tõuseb alates uuest aastast veelgi. Maagaasi ajalooline hind on olnud u 20 €/MWh, hinnatõus tänaseni on olnud juba rohkem kui viiekordne (jaanuarikuu hind 113 EUR/MWh). Praegune soodustus on ettevõtjatele võrguteenuse alandamise näol on 6,67 €/MWh kohta. Võrreldes aga Eestit lähinaabrite gaasi aktsiisimääradega (eelkõige Läti ja Leedu), on ka hetkel Eestis kehtiv 40 €/MWh maagaasiaktsiisimäär ikka ca seitse korda kallim. Võttes veel arvesse infot, et näiteks Läti valitsus on otsustanud ka käibemaksu määra alandada, siis selliste otsuste tulemustel väheneb Eesti ettevõtete konkurentsivõime eksportturgudel veelgi.
  • Tegime ettepaneku seada maagaasile ja veeldatud maagaasile hinnalagi 49 €/MWh, mille ületamine riigi poolt kompenseeritakse.


Pöördujad toonitavad, et toidutööstused mõistavad väga hästi tekkinud olukorda, niigi läbi viiruseleviku survet riigieelarvele, kuid täna on ootused valitsusele kindlasti väga suured nii tarbijate kui ettevõtjate poolelt. Konkurentsivõime säilitamine nii kodu- kui välisturgudel on ülioluline ja olukorras, kus teised EL riigid on teinud või tegemas oma riigis erinevaid leevendusmeetmeid, peame oluliseks ettevõtete konkurentsivõime säilitamiseks leida lisaleevendusteks võimalusi.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid