"Kindlasti ei olnud see valitsuse soov, et energiatoetused läheksid täitemenetluses võlgade katteks," ütleb Lauri. Tema sõnul peitub põhjus selles, et tegemist on väga kiiresti välja töötatud meetmega ja lahendusega, mida kunagi varem pole kasutatud.

„Kehtivate seaduste kohaselt ei ole erakorraline energiahüvitis loetelus, mida ei saa võlgade katteks sissenõudmisele pöörata. Põhjus selles, et tegemist on väga kiiresti välja töötatud meetmega ja lahendusega, mida kunagi varem pole kasutatud. Seadusandja ei saanud ette näha, et selline vajadus võib kunagi tekkida. Mis aga ei tähenda, et me nüüd, kui elu kitsaskoha kätte näitab, seda teha ei saaks," ütles justiitsminister Maris Lauri. „Samas osutab täitemenetluse seadustik sellele, et vara arestimisel ei tohi kütet või kütte muretsemiseks mõeldud rahalisi vahendeid ära võtta. See punkt osutab, et teatud juhtudel ei tohiks ka praegu vähemalt kogu energiahüvitise summat arestida."

Justiitsminister selgitas, et energiahinna kompenseerimise toetus on kehtestatud ministri määrusega, kuid toetuse arestimise võimaluse alt vabastamise küsimust ei saa määruse muutmisega lahendada.

„Seetõttu teen õigusselguse huvides ja inimeste kaitseks suurema võlakoorma alla sattumise eest riigikogule ettepaneku kiiremas korras seadust täiendada. Justiitsministeeriumis on valmimas seadusemuudatuse sõnastusettepanekud. Teavitasime sellest plaanist juba ka kohtutäitureid," rääkis Maris Lauri.

Kehtiva seaduse mõte on ministri sõnul see, et võlgnik peaks küll elama kokkuhoidlikult ja oma võlga vähendama, kuid siiski saama enda eluga edasi minna. „Täiendavate ja uute võlgade teke seda ei toeta. Ärgem unustagem sedagi, et võlgnikku motiveerib pingutama seegi, kui ta võlakoormus mitte ei kasva, vaid väheneb," rõhutas justiitsminister.

Lauri väljaöeldule avaldas arvamust riigikogu rahanduskomisjoni aseesimees Aivar Kokk enda Facebookis. Avaldame postituse täies mahus.

„Justiitsminister Maris Lauri selgitus, et tekkinud olukord, kus kohtutäiturid võivad arestida erakorralise energiahüvitise summad, sest koalitsioon „ei saanud ette näha, et selline vajadus võib kunagi tekkida" on pehmelt öeldes masendav. Sisuliselt on tekitatud olukord, kus võlgnikud jäävad tänu valitsuse tööõnnetusele varasemast veelgi rohkem võlgu.

Kui võtta Julianus Inkasso 2021. aasta ülevaade, siis on teada vähemalt 235 000 maksehäire olemasolu Eesti eraisikutel. Maksehäiretega isikute hulka hinnati 91 000 tuhandele. See on arvestatav hulk.

Täiesti arusaamatu, kuidas selline asi sai koalitsioonil kahe silma vahele jääda. Kohtutäiturid ei tohi võlgnikult arestida näiteks riiklikke peretoetusi, vanemahüvitist ega ka puudetoetust. Kui me lõime minu algatusel üksi elava pensionäri toetuse, siis hoolitsesime ka selle eest, et see läheks pensionäride heaolu parandamisele ning seaduses nähtaks ette vajalikud erandid.

Endine rahandusminister ja kauaaegne rahanduskomisjoni liige Maris Lauri võiks selliste asjadega ju kursis olla. Nüüd aga tuleb välja, et energiahüvitise ette valmistamisel jäeti oluline detail kahe silma vahele ning minister ei ole valmis selle eest isegi vabandama, vaid väidab, et tekkinud olukorda ei olnud võimalik ette näha.

Hinnašokk ja röögatud energiaarved on jõudnud tuhandete inimesteni. Kui koalitsiooni poolt loodud ebaõiglast ja bürokraatlikku meedet on võimalik ka arestida, võib see tähendada, et võlgnikud jäävad selle tulemusena veel suurematesse võlgadesse. Nimelt ei ole võimalik inimestel energiaarveid lihtsalt tasumata jätta – mittemaksmine tähendab viiviseid, mis aasta peale annavad kiirlaenufirmadega võrdväärse intressi.

Seega jäävad võlgnikud veel suurematesse võlgadesse. Kuna selle toetuse eesmärk on energiakriisi mõjude leevendamine, siis peaks inimesel olema võimalik seda selleks ka kasutada, mitte et see summa arestitakse teistel eesmärkidel. Ma usun, et enamik inimesi soovivad oma võlgadest vabaneda. Me oleme juba teist aastat koroonakriisis ja nüüd energiakriisis. Sellega peab arvestama ning valitsuse möödalasud ei tohi inimeste olukorda hullemaks muuta.

Koalitsioon peaks aru pähe võtma. Tänane bürokraatlik, inimesi ringi jooksutav ja ebaõiglane meede ei lahenda olukorda. Selle asemel vajame elektriturureformi, energia käibemaksu alandamist ning meetmeid gaasihindade kontrolli alla saamiseks. Justiitsministrilt ootaks aga vabandust, mitte eneseõigustust."

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid