Kui tulud ja kulud on tasakaalus, saab kodulaenu võtta ka inimene, kelle palk jääb alla Eesti keskmise, kinnitab Coop Panga erakliendi kinnisvarafinantseerimise äriliini juht Karin Ossipova.
Eesti Päevalehe artiklist „Levinumate ametite pidajad kodulaenu ei saa" võib jääda ekslik mulje, et alla keskmist kuupalka teeniv inimene Eestis kodulaenu ei saa ning maapiirkondadesse kodulaenu ei anta.
Kui vaadata ainult kodulaenude kogusummat, võib tõesti tunduda, et laenu saavad peamiselt tõmbekeskuste elanikud: 61% Coop Panga tänavu väljastatud kodulaenude kogumahust läks Tallinnasse ja Harjumaale, 16% Tartusse ja Tartumaale ning 6,5% Pärnusse ja Pärnumaale. Ida-Virumaale läks kodulaenude kogumahust 4% ja Viljandimaale 3%.
Kuna kinnisvara hind on piirkonniti väga erinev, tuleb kodulaenuturust adekvaatse ülevaate saamiseks vaadelda lisaks laenude kogusummale ka väljastatud laenude arvu. Coop Panga statistika näitab, et laenulepingud jagunevad üle Eesti ühtlasemalt. Tänavu sõlmitud kodulaenulepingutest 48% läks Harjumaa, 14% Tartumaa, 8,5% Ida-Virumaa, 7% Pärnumaa ja 4% Viljandimaa kodude ostmiseks. Piirkonna keskmine kodulaenu summa sõltub nii kinnisvara hinnast kui ka palgatasemest. Kui Ida-Virumaal oli tänavu välja antud kodulaenu summa keskmiselt 32 000 eurot, siis Tallinnas ja Harjumaal oli see pea kolm korda suurem - 92 000 eurot. Seega, laenuga saab finantseerida kodu ostu kõikjal üle Eesti, aga kinnisvara hind ja laenusummad on erinevad.
Ekslik on arvata, et kodulaenu saavad ainult kõrgepalgalised. Statistikaameti andmete järgi on Eesti keskmine brutopalk 1553 eurot ehk ligikaudu 1260 eurot kätte. Coop Pank on sel aastal kõige rohkem ehk 43% laenudest väljastanud just Eesti keskmist palka teenivatele inimestele, kelle neto sissetulek jäi 1000-1500 euro vahele. Kolmandik laenulepinguid sõlmiti koos kaastaotlejaga ning keskmine netosissetulek taotleja kohta oli 1700 eurot. Viiendik laene läks inimestele, kelle neto sissetulek jäi alla 1000 euro.
Laenuotsuse tegemisel ja maksimaalse kodulaenu summa hindamisel vaadatakse lisaks palgale ka muid sissetulekuid ning tulude ja kulude suhet. Lisaks töötasule võetakse arvesse peretoetusi, pensionit, dividende, elatist, üüritulu ja muid regulaarselt laekuvaid tulusid. Panga jaoks on oluline, et inimene tuleks laenumaksete tasumisega toime ja need ei moodustaks liiga suurt osa tema sissetulekust. Laenuteenindamise määr ei tohi ületada 50%. Selle arvutamisel jagatakse igakuised finantskohustused, kaasa arvatud 6% stressi intressimääraga arvestatud taotletava kodulaenu kuumakse, igakuiste netosissetulekutega.
Näiteks 1000-eurose stabiilse netosissetulekuga inimene, kellel pole varasemaid finantskohustusi ega ülalpeetavaid, võib arvestada kodulaenuga summas 75 000-80 000 eurot. Kuna kodulaenu minimaalne omafinantseeringu määr on 10%, siis saame võimaliku vara hinnaks 85 000-90 000 eurot. Selle summa eest on võimalik soetada korter isegi Tallinnasse. Tõsi, korterit uusarendusse küll ei saa, kuid järelturult leiab selle summa eest mõningase otsimise ja ootamise järel väiksema kodu kindlasti.
Numbrid kinnitavad, et kodulaenu on võimalik saada ka keskmisest madalama palgaga ja väljaspool suurlinnu. Kodumaise pangana soovime hoida elu igas Eestimaa nurgas ja pakkuda kodulaenu üle Eesti, sõltumata kinnisvara asukohast. Meie laenuhaldurid on nõustavad kliente lisaks Tallinnale ja Tartule igapäevaselt ka Pärnus, Narvas, Jõhvis, Rakveres, Põlvas, Kuressaares, Võrus ning Viljandis.
