Aab: kiire energiatoetuste süsteemi väljatöötamiseks lihtsalt ei jagunud aega
(183)
RIA peadirektor Margus Noormaa sõnul ei pakutud välja konkreetseid lahendusi, vaid ideid, kuidas võiks proovida olemasolevaid andmeid kasutades energiakulusid hüvitada. Riigil tervikuna on oma kodanike kohta palju andmeid (e-maksuamet, rahvastikuregister, töötamise register jne), mis võimaldaksid luua kliendisõbralikuma viisi hüvitamiseks. 20 aastat tagasi sellist võimalust ei olnud, kuid praegu on olemas andmed ja tehnoloogiad.
Noormaa hinnangul peavad valdkonna eest vastutajad lõpuks otsustama, mida on realistlik korda saata ja mida mitte. Tänasel päeval pakub tehnoloogia rohkem, kui osatakse küsida. RIA ei ole toetuste jagamise teemal otsustaja. Pole teada täpsed põhjused, miks otsustati muu lahenduse kasuks. „Oleme ise kogenud ja näinud, et mugavate lahenduste kiiret loomist pidurdavad seadused, määrused ning töökorraldus ehk viis, kuidas senini on asju aetud," nentis Noormaa.
Riigihaldusminister Jaak Aabi sõnul energiakulude hüvitamise toetusmeede eeldab perede eristamist sissetulekute ja teiste parameetrite alusel. Ehkki paljud andmed on riigil täna olemas, ei ole nende alusel ega IT-tehniliselt võimalik koguda automaatset infot leibkondade koosseisu ehk kooselavate pereliikmete kohta ning ei ole võimalik saada ülevaadet kõikidest sissetulekutest. Leibkondade sissetulekute piir on mõõdikuna objektiivne, kuid selle miinuseks on nii IT-arenduse ajamahukus ning takistused, mis pole täna kiirelt lahendatavad.
„IT-lahenduste kasutamine sõltub iga meetme puhul selle detailidest. Tehniliselt on lihtsalt lahendatav olukord, kus toetatakse kõiki tarbijaid võrdselt, näiteks läbi energiamüüjate, mida elektri ja gaasi võrgutasude hüvitamisel on ka rakendanud," sõnas Aab.
„Statistikaameti andmetel on rahvastikuregistris üle 20% elukohaandmetest ebatäpsed, omavalitsus peab andmete õigsust kontrollima, kui elukoht erineb registrisse kantust. Puuduvad mainitud andmed leibkondade kohta ja ei ole infokeskkonda, mis sisaldaks kõikide tarbimiskohtade energiaandmed. Paljudel juhtudel teab ainult korteriühistu korterite energiaarveid, sest ühistule laekub koondarve," lisas Aab.
IT-lahenduse arendamise ajamahukus
"Raske on spekuleerida, mis ajaks oleks elektrooniline lahendus valminud ja mis oleks selle hind. Kui on täpselt ära kirjeldatud ja teada, mida peaks lahendus suutma teha ning mida tal selleks vaja on, siis on selle arendamine tempokas. Keeruline osa on aga juriidiliste, andmekaitse ja olemasolevate töökorralduslike nurkade maha lihvimine," kirjeldas Noormaa IT-süsteemi arendamise kitsaskohti.
Andmekaitse reeglite tõttu ei tohi energiafirmad ilma inimese kirjaliku nõusolekuta sissetulekuandmeid töödelda. Lisaks peaksid energiafirmade infosüsteemid olema turvalised ja andmete lekke kindlad. „Ka jõuavad maksuametile mitmed inimeste sissetulekud alles aastatulu deklaratsiooniga (nt üüritulud, dividendid, välismaalt teenitud tulud, pension või muud tasud), jooksval kuul neid ei deklareerita)," nentis Aab andmekaitse kohta.
„Arvestades kuluva eeltöö võimalikku aega ja töömahtu ning samuti soovi hakata võimalikult peatselt toetusi elanikele andma, osutus kõige operatiivsemaks arendada menetlusrakendus juba olemasolevasse sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistrisse (STAR)," kirjeldas Aab.
Koostöös sotsiaalkindlustusameti ja omavalitsustega töötati välja spetsiaalne riiklik lahendus just selleks, et kõigil omavalitsustel oleks ühtne süsteem energiatoetuse arvutamiseks ja välja maksmiseks. STAR on keskne infosüsteem - elektroonne töökeskkond, mis on töövahendiks sotsiaaltöötajale, et oleks võimalik osutada isikule vajalikku abi optimaalse töömahu ja kulutustega. „Keskkond ei ole arendatud klienditeeninduse rakenduseks," lisas Aab.
„Kiirete lahenduste loomiseks on vaja teada täpselt teada, mida üldse tellitakse ja kuidas on teenuse äriloogika üles ehitatud. Digitaliseerimine Eestis pole läbi ning paljud teenused on veel ülesehitatud nii nagu neid asju aetakse paberil, mitte arvutites ja masinates. See seab ka piirangud, mida saab kiiresti ellu viia ja mida mitte, tihtipeale ei piisa ainult tehnoloogilisest lahendusest, vaid isegi suurem väljakutse on äriprotsesside loomine ja muutmine," tõi Noormaa välja e-riigi kitsaskohti.
