Teeme Ära sihtasutuse juhi Kadi Kenki sõnul ostetakse Eestis hinnanguliselt iga päev 120 000 kuumajoogitopsi, mis teeb aastas peale kokku ligi 44 miljonit sellist ühekordset pakendit. „Seest kilega kaetud papptopse on sisuliselt võimatu ümbertöödelda ja need põletatakse prügijaamades lihtsalt ära,” ütles Kenk ja lisas, et seega ühekordse topsi ostja maksab iroonilisel kombel osa kütte eest kaks korda.

Eestis äravisatavate kohvitopside süsinikujälg on väga suur

“Mitmed kohvikud ja tanklaketid müüvad kohvi oma topsi tavalisest 10-20% odavamalt. Regulaarsele tarbijale tähendab see aastas kuni 120 eurot säästu. Kui lõpetame ühekordsete kohvitopside raiskamise, säästame Eesti peale kokku aastas kuni 15 miljonit eurot,” selgitas Kenk.

Teeme Ära Sihtasutus sidus Eesti andmed tunnustatud mõttekodade Reloop ja Greenmatch uuringutega. Eestlaste äravisatavate kohvitopside süsinikujälg on suurem, kui tekitavad 1000 Eestis registreeritud sõiduautot. Eestis raisatavatele kohvitopsidele kulub igal aastal ligi 20 000 puud, üle 40 miljoni liitri vett ja nii palju energiat, millega saaks kütta aasta aega soojaks mõne väiksema Eesti linna kõik kodud.

Kadi Kenki kinnitusel plaanivad Eesti ja kogu Euroopa Liit 2026. aastaks vähendadada oluliselt ühekordsete pakendite kasutust ning järk-järgult tulevad asemele korduskasutuslahendused nagu täna toimiv panditaara süsteem. „Inimestel on aga tegelikult juba praegu võimalik pakendeid mitte raisata ja säästa iga päev nii loodust kui raha,“ lisas Kenk.