Eleringi juhatuse esimehe Taavi Veskimägi sõnul on Elering oma peamise ülesande – tagada inimestele elektri varustuskindlus – täitnud. „Eleringi missioon on hoida tuled põlemas ja kodud soojad ning vaadates meie võrgu töökindluse protsenti eelmisel aastal, on Elering oma missiooniga hästi hakkama saanud,“ ütles Veskimägi.

Ta lisas, et enam kui 10 aasta eest käivitatud programm elektrikatkestusi põhjustavate rikete ennetamiseks on andnud selge tulemuse. „Igapäevaselt võrguhaldusega tegelevad inimesed on teinud suurepärast tööd, tahan neid selle eest avalikult tänada. Eelmisel aastal jäi tervikuna edastamata kõigest paari eramaja tarbimise jagu elektrit kogu aasta jooksul üle kantud 7,8 miljoni megavatt-tunni juures,“ selgitas Veskimägi.

Andmata energia kogus on olnud kogu Eleringi tegutsemise aja jooksul langustrendis. Viimase 10 aasta keskmisena ulatub andmata energia kogus 61,7 megavatt-tunnini aastas. Möödunud aastal toimus Eleringi võrgus 107 väljalülitamise põhjustanud riket, sealhulgas 85 lühist. Rikete levinumad põhjused olid lindude ja loomade tegevus, äike ja seadmete vananemine. Liinile langenud puuga oli seotud vaid üks rike, mis näitab, et järjepidev töö kaitsevööndite hooldusel on tulemusi andnud.

Oma osa rikete vähenemisesse on andnud ka panustamine ehitustööde järelevalvesse, uute meetodite kasutuselevõtt seadmete seisukorra ja defektide tuvastamiseks ja iga-kevadine liinide ohutus- ning teavituskampaania. Kõigist väljalülitumistest vaid 12 olid sellised, mille tagajärjel jäi klient elektrita. Valdava osa klientidele andmata jäänud energia 13,8 megavatt-tundi suurusest kogusest andsid kaks Eleringi alajaamadega seotud juhtumit.

Eleringi hallatav elektri ülekandevõrk koosneb enam kui 5000 kilomeetrist ülekandeliinidest ja ligi 150 alajaamast. Seejuures ei kanna Elering elektrit otse eratarbijateni vaid jaotusvõrgu ettevõteteni ning Eleringi võrguga ühendatud suurtarbijateni.