Kolm aastat tagasi moodustasid Vainola sõnul keskkonnatasud tootmise omahinnast 15-20 protsenti, tänavu üle 80 protsendi. Peamiselt on selle taga CO2 kaubandus ja selle hinna ettearvamatus, millega võitlevad täna kõik Euroopa riigid, ütles ta.

"Loomulikult, meil ei ole tulnud uusi tootmisvõimsusi, tuule- ja päikeseparke peale. Aga peame ära kasutama enda olemasolevad juhitavad tootmisvõimsused ja neid ümber viima taastuvatele energiaallikatele, mida me muuhulgas Enefit Poweris teeme väga edukalt," sõnas Vainola, lisades, et Enefit Power toodab taastuvenergiat puidujäätmetest.

Vainola sõnul jäävad hinnad prognoosimatuks seniks, kuni Eestil pole piisavalt sobivaid juhitavaid võimsusi.

"Baltikumi piirkonda tuleks vaadata ühtse elektrituruna ja siin ei ole piisavaid tootmisvõimsusi. Täna keskmiselt aastamahus Baltikum ostab 50 protsendi ulatuses elektrit sisse naaberriikidest ja see ei ole jätkusuutlik. Siia peab tulema juurde täiendavaid tootmisvõimsusi, sealhulgas juhitavaid tootmisvõimsusi," sõnas ta.

Lugu on refereeritud ERRist.