Startup Estonia juht Eve Peeterson tõi välja, et kaardistuse eesmärgiks on mõista, mida saab Eesti riigina teha, et hoida tehnoloogiaettevõtete peakontoreid Eestis ning et iduettevõtted siit ei lahkuks. “Meie huvi on hoida ettevõtteid Eestis, et inimestel oleks atraktiivsed töökohad ja võimalus end teostada. Muidugi tähendavad kohalikud ettevõtted ka otsest tulu riigile läbi tööjõumaksude ning kaudset tulu tänu ettevõtluskeskkonna paranemisele, mis lihtsustab uute ettevõtete rajamist ja investorite kaasamist ning tekib positiivne mõjuring, mis aitab ettevõtetel kodumaal kiiresti kasvada,” sõnas Peeterson.

Kaardistuse käigus tehti intervjuud ning iduettevõtjate vastustest tuli välja, et kuigi peakontor ei ole üheselt mõistetav termin, mõeldakse selle all reeglina ettevõtte registrijärgset asukohta või juhatuse ja suurima töötajate arvuga üksust.

Intervjuudest selgus, et iduettevõtte asutamisel ei ole juriidilise asukoha valimine reeglina põhjalikult läbi mõeldud, vaid ettevõtteid asutatakse tuttavas keskkonnas, nt asutaja elukoha riigis. Registreerimise asukohariik mõeldakse põhjalikumalt läbi siis, kui seda nõuab ettevõtte tegevusala, tegevuslubade või litsentside saamine või kui asutajad elavad ja tegutsevad mitmes riigis. “Ettevõtte asutamisel tuttavasse keskkonda on palju eeliseid – asutajad tunnevad regulatiivset raamistikku ning ettevõtlus- ja sotsiaalset keskkonda. Seetõttu on ka ettevõtte asutamise kulud madalamad ning toimiva äriüksuse ülesehitamine lihtsam kui mujal,” selgitas Eesti Rakendusuuringute Keskuse CentAR juhataja ja vanemanalüütik Epp Kallaste.

Ettevõtjate vastustest selgus samuti, et enamasti ei muuda ettevõtted oma emaettevõtte asukohta, kuna peakontori kolimisega kaasnevad kulud ja bürokraatia. Kolimise otsus tehakse siiski siis, kui saadav kasu ja tulu ületab kulusid.

Ettevõtete registrijärgset asukohta on muudetud või kaalutakse muuta eeskätt kapitalituru ja investorite surve tõttu või kui ettevõte ei saa palgata äriarenduseks vajalikke töötajaid. Samuti võivad otsust mõjutada kliendi lähedus, samuti ka kompetentside kättesaadavus ning valdkonna populaarsus ja maine. Tehnoloogiaettevõtete asutajad tõid samuti välja, et riigi atraktiivsust ettevõtte asukohariigina mõjutavad ka sellised tegurid nagu optsioonide jagamise regulatsioon riigis ja selle kulukus, lennuliiklus aga ka riiklikud regulatsioonid ettevõtte haldamiseks.

Järjest kriitilisemaks muutub tehnoloogiaettevõtete jaoks tööjõu kättesaadavuse küsimus ning riiklik tugi välistalentide värbamiseks. “Kasvufaasi jõudnud tehnoloogiaettevõtted peavad oma töötajate arvu kiirelt kasvatama ning tööjõu olemasolu on nende jaoks ellu jäämise küsimus. Kuni ettevõtted saavad Eestis kasvada tööjõudu Eestisse palgates, kasvavad nad siin, kuid kui töötajaid pole võimalik kohalikult tööjõuturult leida või Eestisse tuua, on ettevõtjad sunnitud kolima mujale,” tõi Peeterson välja iduettevõtjate murekoha.

Kaardistusest selgus, et nii nagu Eestis asutatud ettevõtetel puudub enamasti kavatsus Eestist välja kolimiseks, ei ole ka välismaal asutatud tehnoloogiaettevõtetel üldjuhul eesmärki Eestisse kolida, kuna selleks puudub praktiline vajadus. “Võit juba tegutseva ettevõte registreerimisest mõnda teise riiki peab olema väga suur, et ettevõtja võtaks ette juriidiliselt keeruka ja kuluka protsessi,” lisas Kallaste.

Tehnoloogiaettevõtete asutajad tõid välja ettepanekud, mis aitaksid ettevõtetel Eestis püsida ja areneda:

• Eesti väljakutse on tööjõuvajaduse katmine nii Eesti haridussüsteemi kui võõrtööjõu lihtsa sissetoomise ja kasutamise näol. Seejuures tuleks tagada ka võõrtööjõule sobiv elukeskkond Eestis koos avalike teenustega.

• Ülioluline on kasvatada Eesti rahvusvahelist mainet iduettevõtjate maana, toetamaks talentide palkamist ja uute ettevõtete loomist.

• Laiendada kapitaliturgu Eesti ettevõtjatele, soodustades välisinvestorite investeerimist Eestisse ja kaaludes ka kohaliku riskikapitalituru suurendamist.

• Jätkata tööd äritegemise lihtsustamiseks ja parema ärikeskkonna tagamiseks ning hoida dialoogi otsustajate ja tehnoloogiaettevõtete vahel. Oluline on ettevõtjate huvide hoidmine ja kaitsmine Euroopa Liidu tasandil, nt võõrtööjõu värbamise regulatsioonide ühtlustamisel ELi riikides.

Kaardistuse tulemustega saab tutvuda Startup Estonia ja CentAR veebilehe kaudu.

Kaardistus "Eesti tehnoloogiaettevõtete peakontorite asukoha valikut mõjutavad tegurid" valmis Startup Estonia tellimusel ning on rahastatud Startup Estonia programmi (EU50651) raames Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest. Startup Estonia programmi viib ellu KredEx.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid