Energiakriisi mõjude leevendamiseks avalikustati möödunud nädalal täiendav toetuspakett elektri- ja gaasitarbijatele. Kuigi valitsuse tööd tuleb tunnustada, jäid paketist välja korteriühistud, kus elanikud tegutsevad energiaturul ühiselt. Leevendusmeetmete paketti tuleb esimesel võimalusel täiendada kaugkütte tarbijatele suunatud laiendusega. Kaugküttesoojus on siiani olnud kõige soodsam energiavarustuse viis, mida kasutab enamus Eesti soojatarbijatest just korteriühistute kaudu. Lisaks on laialdane taastuvenergiaallikate kasutamine paljudes kaugkütte piirkondades aidanud vältida energiakriisi süvenemist.
Edastame järgnevalt sektoripõhised ettepanekud koos põhjendustega:
- Analoogselt elektri ja gaasi hinnatõusu leevendamise meetmetele leida võimalused, et kompenseerida küttehooaja 2021/2022 hinnatõusu mõju kõigile kaugküttetarbijatele neis piirkondades, kus hinnatõusu dünaamika on olnud erakordselt suur või soojuse ühikhind ületab teatava taseme. Energiaettevõtted on valmis aktiivselt kaasa mõtlema tõhusate tehnilise lahenduse korraldamisel. Näiteks on võimalik kasutada teatud ülempiiri seadmist köetava pinna ruutmeetri kohta. Vastavalt möödunud aastal koostatud kaugküttetarbijate võrdlusprofiilile on keskmised tarbimised teada ja leitavad siit.
- Rakendada täiendavalt pikaajalisi jätkusuutlikuid lahendusi soojusmajanduses. Kiirendada tuleks struktuurivahendite 2021. aastal alanud programmperioodi käivitamist ja leida täiendavad riigieelarvelised vahendid järgmiste abinõude rakendamiseks:
- Kaugküttekatlamajade taastuvkütustele ülemineku kiirendamiseks koos hoonete energiatõhususe meetmetega (sh elektriboileritest loobumine).
- Kaugküttesüsteemidega liitumise kiirendamiseks tiheasustusaladel, et vähendada sõltuvust imporditud fossiilkütustest ning kaasnevat ülekulu kompenseerimise vajadust.
- Tiheasustusaladel hoonetele hoonesiseste küttesüsteemide (vesiküttesüsteem ja soojussõlm) rajamiseks kaugküttega liitumise eesmärgil.
- Kortermajade keskküttesüsteemide renoveerimiseks ning kaugküttesüsteemide digitaliseerimiseks, et vähendada fossiilkütustel baseeruvate tipukoormuste vajadust.
- Toetada uute tehaste ja tööstusparkide rajamist, mille energiavajaduse katab kohalik koostootmisjaam ja mille soojust on võimalik kasutada kaugküttepiirkondades. Sarnased tööstussümbioosid on maailmas laialt levinud. Lisaks kogukondade tugevdamisele ning töökohtade loomisele, panustavad sellised lahendused ka energiatõhususse ning regionaalse elektrienergia varustuskindluse paranemisse.
Kompensatsioonipaketist nähtub, et eelisseisu seatakse imporditud fossiilkütuste tarbijad, kes tegutsevad energiaturul individuaalselt. Kuigi turul tegutsevad mitmed teenusepakkujad, siis sõltumata kasutatud kütustest jäetakse täielikult energiakriisi meelevalda tarbijad, kes on koondunud ja kes kasutavad energiateenuste ühisostu läbi korteriühistute.
See on kaasa toonud tahtliku või tahtmatu turueelise, sest linnapiirkonnas kahe kõrvuti oleva kortermaja lõpptarbijateks olevad elanike kodukulud erinevad märgatavalt - eelise on saanud majad, kus elanikud pole pidanud vajalikuks ühistut moodustada ning lepingud on sõlmitud individuaalselt. Lisaks pöörame tähelepanu ebavõrdsele käsitlusele ülekulu kompenseerimisel: gaasi kasutamisel kompenseeritakse ülekulu hinnatasemel 65 eurot/MWh, samas kui kaugkütteteenuse tarbija ülekulusid hakatakse kompenseerima alles 78 eurot/MWh piirmäära saabumisel ning sedagi kompenseeritakse üksnes 80% ulatuses, kui tegemist on keskmise sissetulekuga leibkonnaga.
Rõhutame, et Eesti kaugküttesoojus pärineb suures mahus kohalikust hakkepuidust, Eestis kõige laialdasemalt kasutatavast taastuvenergia allikast, mille turuhinnad on siiani olnud suhteliselt stabiilsed ja prognoositavad. Enamikus Eesti kaugküttepiirkondades pole soojusenergia hinnad ületanud esimeses kompensatsioonipaketis määratud piirmäärasid või on seda teinud marginaalselt, jäädes mõne euro piiresse. Seetõttu pole tarbijad üle Eesti pidanud ehmatama, kui saabuvad järjekordsed kommunaalarved.
Alla kirjutanud:
Siim Umbleja, Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühingu tegevjuht
Mihkel Annus, Eesti Taastuvenergia Koja juhataja
