Kopli poolsaarel kasvas sajand tagasi laevaehitus nagu pärmi peal

Kandis, kus praegu kerkivad Tallinna ihaldusväärsemad uusarendused, pandi kunagi õlg alla vaba Eesti laevatööstusele.

Pärast seda, kui Vene tsaaririigi Balti mere laevastik oli 1905. aastal Kaug-Idas pihuks ja põrmuks löödud, töötati impeeriumi laevastiku hiilguse taastamiseks välja sõjalaevade ehitamise programm ning sisustati toonases Revelis mitu moodsat laevaehitustehast. Vaatamata sellele, et kogu plaan jäi täitmata, tõusis sellest siiski tulu tulevasele Eesti vabariigile. Noor riik sai tsaariaja buumi käigus kerkinud mitu korralikku sadamat ja laevaehitustehast. Teiseks hakati seal allveelaevade tootmisest alles jäänud materjalist 1918. aasta lõpul ehitama kaubalaevu.

Esimesed Eesti merelaevanduse jaoks ehitatud kaubalaevad Lääne-, Harju- ja Virumaa said valmis 1922. aastal. Lisaks sai noor riik inglastelt sõjasaagiks langenud miiniristlejad Avtroili ja Spartaki – loodava mereväe alustalad. Olid needki osa Vene impeeriumi kunagisest laevaehitusprogrammist. Uute nimedega Lennuk ja Wambola toetasid alused Vabadussõja ajal tulejõuga sõdureid nii merel kui kallastel. Kuigi laevad müüdi hiljem Peruule, osteti saadud raha eest, riigi ja annetuste toel, paar moodsat Inglise allveelaeva Kalev ja Lembit, mida Meremuuseumis uudistada saab.

Vene-Balti Laevatehas

1912. aasta esimeses pooles tegi Vene Mürsuvalmistamise Ühing ministeeriumile ettepaneku ehitada Revelisse rajatavas laevatehases nelja aastaga 2 ristlejat, 12 eskaadri miiniristlejat ja 8 allveelaeva. Suure tellimuse peale löödi Kopli poolsaarel labidad maasse ja aasta hiljem sündis Reveli laevaehitustehase baasil AS Vene-Balti Laevaehitus- ja Mehaanikatehas (Vene-Balti Laevatehas), praeguse BLRT eelkäija.

Bekker ja Ko

Teine võimas Reveli laevatehas Bekker ja Ko kerkis viie eskaadri miiniristleja tellimuse tuules, kaks miljonit rubla iga laeva eest. Esimese maailmasõja puhkedes ja rinde lähenedes evakueeriti Bekkeri laevatehas pea täies tükis. Mis järele jäi, selle riisusid sakslased, ning viimase pisku, mis veel alles oli, pistis hiljem taskusse vabriku juhatus. Bekkeri sadamas laevad enam ei valmi.

Noblessneri allveelaevatehas

Tsaaririik vajas allveelaevu nagu õhku. Kahe Peterburi kompanii eestvedamisel sai tehas nurgakivi 1912. aastal. 1914–1917 valmis Noblessneri Laevatehases üheksa Bars-tüüpi allveelaeva. Tehas sai 1916. aastal uue nime Peetri Laevatehas. Kuni 1940. aastani Riigi Sadama Tehase nimega ettevõttest sai 1945. aastal Tallinna Meretehas.