Energiahinna leevendusmeetmed kiideti heaks. Valitsus suunab mitukümmend miljonit laenukäenduseks

Valitsuse liikmed kiitsid täna heaks täiendavad energiahinna toetusmeetmed era- ja äritarbijatele. Lisaks suunatakse 50 miljonit eurot laenukäenduseks likviidsusprobleemides ettevõtetele.

Täna kiitsid valitsuse liikmed kabinerinõupidamisel heaks möödunud nädalal kokku lepitud täiendavad energiahinna leevendusmeetmed era- ja äritarbijatele. Jaanuarist märtsini saavad kodutarbijad elektri- ja gaasiarvete hinnapiiri toetust, ettevõtetele hüvitatakse täies mahus gaasitarbimise võrgutasu. Valitsus suunab 50 miljonit eurot laenukäenduseks ettevõtetele, kel on tekkinud ajutised likviidsusprobleemid kõrgete energiahindade tõttu.

Uued leevendusmeetmed kehtivad kõigile

Hüppeliselt kasvanud energiahinnad on mõjutanud paljusid Eesti peresid ja ettevõtteid. „Kui eelmise nädala teisel poolel jõudsime koalitsioonipartneriga põhimõttelisele kokkuleppele uues täiendavas leevendusmeetmete paketis, siis täna saime sellele paketile kõigi valitsuse liikmete toetuse. Meie eesmärk on, et toetused jõuaksid võimalikult kiiresti Eestimaa inimeste ja ettevõtjateni. Uued leevendusmeetmed kehtivad kõigile ning inimeste ja ettevõtjate energiaarved on automaatselt selle võrra väiksemad ehk toetust pole vaja eraldi taotleda. Samuti kiitsime heaks laenukäenduse toetuse ettevõtetele, kes vajavad kujunenud olukorras tegevuse jätkamiseks käibelaenu,“ sõnas peaminister Kaja Kallas. Lisaks tegeletakse ka pikaajaliste lahendustega energiahindade allatoomiseks.

Majandus- ja taristuminister Taavi Aas tõdes, et energiahinnad püsivad jätkuvalt väga kõrged, seega pole riigil muud valikut, kui aidata inimesi senisest veelgi rohkem igakuiste gaasi- ja energiaarvetega. „Tänases päevas peab riigi abi Eestimaa inimestele olema palju laiem kui möödunud aasta lõpus ette nägime,“ märkis ta. „Kodutarbijatele suunatud energiatoetuste portfell saab nüüd täiendust elektri- ja gaasiarvete hinnapiiri näol. Sellega on kodutarbijatele abiks mitu erinevat toetust, mis üksteist täiendavad ning aitavad meie inimestel aasta kõige külmematel ja pimedamatel kuudel hakkama saada,“ lisas Aas.

Abikäsi ka ettevõtetele ja asutustele

Kodutarbijatele kehtestab valitsus kuni märtsini elektri- ja gaasiarvete hinnapiiri, millest alates kompenseerib riik energiakulud. Elektritarbimise puhul on selleks 12 senti kilovatt-tunni kohta, sellest piirist kõrgema hinna puhul kompenseerib riik elektriarve kuni 650 kilovatt-tunni ulatuses. Gaasitarbimise puhul on hinnapiiriks 65 eurot megavatt-tunni eest tarbimisele kuni 2,75 megavatt-tunni ulatuses. Aas rõhutas, et tarbija ei pea kompensatsiooni saamiseks ise midagi tegema, veebruaris laekuvatel arvetelt on juba maha arvestatud hinnalage ületav osa.

Aasa sõnul on oluline ulatada abikäsi ka energiakriisis keerulisse olukorda sattunud ettevõtetele ja asutustele. Senise 50-protsendilise võrguteenuse tasu hüvitamise asemel hüvitatakse jaanuarist märtsini see täielikult. Korterelamutele aga kompensatsiooni makstes ei arvestata jaanuarikuus gaasi ja elektri tarbimispiiri. Veebruaris analüüsitakse korterelamute puhul kompensatsiooni sihtpärasust ja vajadusel korrastatakse andmeid.

50 miljonit eurot laenukäenduste finantseerimiseks

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt rõhutas, et seoses energiakriisiga on oluline lisaks inimestele ja ettevõtete otsetoetustele riigi poolt aidata ka ettevõtteid, kes on sattunud kõrgete energiahindade tõttu likviidsusprobleemidesse. „Elektrienergia ja gaasi järsk hinnatõus on kasvatanud ettevõtete kulusid energiale kordades,“ nentis ta.

„Paremas seisus on ettevõtted, kellel on fikseeritud hindadega lepingud, kuid need lepingud kas lõppesid või on lõppemas paljudel just aastal 2022. Seetõttu suunab majandus- ja kommunikatsiooniministeerium tänavu kuni 50 miljonit eurot laenukäenduste finantseerimiseks eelkõige neile ettevõtetele, kel on tarvis ajutiselt täiendavaid käibevahendeid,“ lausus minister.

50 miljoni euro kõrval on elektri- ja gaasiarvete hinnapiiri ning gaasi võrgutasu kompensatsiooniga seotud kogukulu hinnanguliselt 74,6 miljonit eurot. Tegelik kulu sõltub energiahindade tasemetest, börsihinna ja fikseeritud hinnaga lepingute osakaalude muutusest ja fikseeritud lepingute hinnatasemest. Samuti sõltub kulu elektri ja gaasi tarbimismahtudest lähikuudel, mis võivad oluliselt muutuda võrreldes prognoosituga.