airBaltic: eestlaste uks maailma

airBaltic lendab sellel aastal Tallinnast otse neljateistkümnesse sihtkohta üle kogu Euroopa, kui lisada reisiplaanidesse kiire peatus Riias, avaneb eestlastele aga uks maailma. Olgugi et lennundus on saanud viimasel paaril aastal palju kannatada, on Baltikumi suurima lennufirma juht Martin Gauss optimistlik ja näeb, et aina enam inimesi soovib kodumaalt seiklema pääseda.

„Eesti on meile koduturu järel olulisuselt teisel kohal ja oleme firma algusest peale palju Tallinnale panustanud. Tunneme, et kasu on olnud aga selgelt mõlemapoolne. Oleme pakkunud eestlastele võimalust lennata mõistlike hindadega Euroopas, võimalus, millest on ka kõvasti kinni haaratud. Oleme andnud väga olulise panuse Eesti turismi SKP täitmisse, lisaks pakume tööd ka lennuhoolduses ja pardapersonali hulgas,” räägib Gauss airBalticu panusest ja lisab, et väga oluline partner on airBaltic Eesti firmadele ka paki- ja kirjadeveos. Lisaks lennutas airBaltic eelmisel aastal oma liinidel ligi veerandit Eesti elanikest.

Noorim lennukipark kui roheline mõtteviis

Olgugi, et ajad on olnud keerulised kogu lennunduses, on airBaltic suutnud jääda ellu ja lisaks ka tulevikku investeerida. Peamiselt tähendab see firma lennukipargi uuendamist – airBaltic uuendas oma lennukiparki kolmekümne kahe uue Airbus A220 lennukiga, mida peetakse hetkel oma klassi vaikseimaks ja ökonoomseimaks ning loodusele puhtaimaks. Lisaks on lennukitootja poolt täitmisel veel 18 uue lennuki tootmine ja tarne (airBaltic omab lepingut hiljem veel 30 samasuguse lennuki ostuks). See tehing muutis Baltikumi olulisima lennufirma üheks kontinendi moodsamate lennukitega ettevõtteks.

„Me ei uuenda oma lennukivalikut mitte sellepärast, et keegi seda nõuab, vaid sellepärast, et nii on kasulikum kõigile. Nii meile, reisijatele kui ka loodusele. Kahjuks ei ole täna ikka veel kuigi lihtne inimestele „rohelisemat” lennukipiletit müüa. Kui me küsime, et kas oleksite nõus maksma rohelisema lennuki eest piletile viis või kümme eurot juurde, siis on vastus enamasti eitav. Nii võtsime otsuse ise vastu olla keskkonnasäästlikud,” räägib Gauss.

Lühikesed plaanid, laienev kliendibaas

airBalticu juht ütleb, et lisaks nende enda liinidele, millega on kaetud peaaegu kogu Euroopa, on neil ka palju häid partnereid, kellega on võimalik lennata aga kogu maailma. Muutunud maailmas ei ole otstarbekas end enam ise igale poole lendama sundida, kui inimesed saab liigutada sihtkohtade vahel ka koostööd tehes. Nii maandatakse riske ja pakutakse klientidele paremat teenust.

Üks, mis pandeemia tõttu muutunud, on Gaussi sõnul see, kuidas inimesed reisiotsuseid teevad, samuti see, kes üldse reisib ja kuhu. Täpsemalt siis tehakse reisiotsus väga lühikese etteteatamisega ja lennatakse pigem otselennuga kindlasse punkti. Positiivne on see, et lendama on hakanud lisaks tavapärastele seiklejatele ka pered ja vanem generatsioon.

„Näeme, et piletid ostetakse maksimaalselt 8 nädalat enne lennukuupäeva. Ühelt poolt muudab see raskeks tuleviku ennustamise, samas näeme, et need kahe kuu lennud tulevad kenasti täis. Inimesed soovivad aina enam hetkeolukorrast pääseda, reisida, seigelda. Samuti on näha, et vanuse osas on reisijad hakanud ühtlustuma. Oleme palju panustanud sellesse, et pakkuda reisijatele lisaväärtust. Mitte ainult lendu, vaid elamust ka selle puhul, mida oma sihtkohas ette võtta, mida vaadata, maitsta,” räägib airBalticu juht. Üks, mis on aga teistmoodi, on see, et ärireisijate hulk on langenud ja veel ei näita taastumise märki. Sellel on süü ka erinevatel pandeemia ajal armsaks saanud vahenditel pidada koosolekuid ja nõupidamisi näost näkku kohtumata.

Lennufirma juht lisab, et need neliteist liini, mida praegusel ajal Tallinnast opereeritakse, on paigas selleks, et jääda, kuid palju on siin ära teha ka eestlastel. „Loomulikult on mõned liinid hooajalised, kuid palju sõltub sellest, kui palju liinidel lennatakse. Kuigi hetkel on äärmiselt keeruline teha pikki plaane, siis minu nägemus on lihtne – 2022. aasta on veel taastumisaeg ja kui vähegi pandeemia lubab, siis 2023. aasta on see, kus inimesed tõsiselt uuesti lendama hakkavad,” selgitab Gauss.

Vaata lähemalt: www.airbaltic.ee