Elektrijaotusseadmete tootja Elrato näeb tulevikku helgetes värvides

23. märtsil 1992. aastal panid kolm meest Harri Aguraiuja, Mart Aguraiuja ja Toivo Laagus allkirjad dokumendile, millega asutati elektriseadmete valmistamisega tegelev Elrato. Kolmekümnendat sünnipäeva tähistav ettevõte on nüüdseks tuntumaid elektrijaotus- ja juhtimisseadmete tootjaid ning osa toodangust eksporditakse edukalt üle Euroopa.

Mart Aguraiuja, Elrato juhatuse liige meenutab, et nime valiti tookord kaua: „Toona oli ametis nimekomisjon ning ettevõtte asutamine oli pikk protsess. Kõik elektriga seotud nimed olid võetud ning ju keegi asutajatest käis Elrato tähekombinatsiooni välja. Nüüdseks on Elrato rahvusvaheliselt registreeritud ja kaitstud kaubamärk.

Elrato asutajaliikmetest on meie seas üksnes Mart Aguraiuja ja sel põhjusel on ettevõtte juhatus juba 26 aastat üheliikmeline. „Läbipõlemist pole karta, kui teed tööd, mida tahad teha,” sõnab Mart Aguraiuja.

Elratos on tööl üle 30 inimese, kes on värvatud haridusliku kompetentsi põhjal: enamik neist on elektrivaldkonna kutse- või kõrgharidusega. „Tootearendus ja kliendipõhiste lahenduste väljatöötamine on diplomeeritud inseneride pärusmaa, kust kutseharidusega tehnikud selle elluviimise enda peale võtavad,” selgitab Aguraiuja, kui oluline on töötajate asjatundlikkus. „Elrato on jõudnud oma 30. sünnipäevani tänu töötajate pühendumisele, teadmistele ja oskustele. See on hindamatu panus!” Tema ise on lõpetanud TTÜ elektrisüsteemide ja -võrkude eriala.

Otsingulistest 90-ndatest kliendikesksesse kaasaega

Mart Aguraiuja kirjeldab 90-ndaid kui otsingute aega: „Ettevõtluse kogemust kellelgi polnud, samuti puudus majandusharidus, kõike tuli õppida jooksu pealt. Elrato tegeles nii elektrikilpide ja muude elektriseadmete tootmise, elektritööde kui ka metalldetailide valmistamisega. Elektrikilpidele spetsialiseeruti nullindatel. Elektrikilbid, need „noolega kapid”, mis juhatavad elektriliinist tuleva elektrienergia iga tarbija pistikupesani, olid selleks ajaks enamasti moraalselt vananenud. Läänest peale tulev tehnoloogia tundus huvitav ja pakkus väljakutseid.”

2004. aastal hakkas Elrato arendama omatoodangut, ISO kvaliteedijuhtimissüsteem oli selleks ajaks juba juurutatud. Ise tootmine on oluline, et turu nõudmistega kaasas käia ja tellijatele teha nn rätsepalahendusi. „Elrato tugevuseks on väikeseeriad ja individuaalsed lahendused, mis võimaldavad klientide soovidega arvestada. Masstoodang ja allhanked ei ole meie rida,” räägib Mart Aguraiuja.

Elrato on elektrikappe eksportinud Soome, Lätti, Leetu, Ukrainasse ja Venemaale. Hästi toimib ka kaudne eksport, kus tooteid vahendavad välisturgudel tegutsevad kliendid. Euroopa riikidesse eksportimise väljavaated on head, sest tooted vastavad IEC standarditele. Mart Aguraiuja on veendunud, et väikefirmade ekspordivõimekuse kasvu võti ongi koostöö teiste ettevõtetega.

Ettevõtte põhitarnija on saksa juurte ja traditsioonidega ning seetõttu on tooted pigem Kesk-Euroopa nägu. „Oleme seadnud oma tootearendusel üheks eesmärgiks kõrge rikke- ja töökindluse ning tänapäevase ühenduvuse ja kaugjälgimise võimekuse. Selles vallas oleme kindlasti tugevad,” räägib Aguraiuja.

Tulevik on helge, kui inseneride järelkasvu jagub

Elektriettevõtjale paistab tulevik helge: „Miski siin elus ei toimi enam elektrita. Samas peab see muutuma targemaks, mis loob vajaduse uuteks arenguteks. Me oleme nendeks valmis, kui saaks lahendatud ka noorte inseneride pealekasvu küsimus – selles vallas on defitsiit,” on Mart Aguraiuja ka pisut murelik.

Jaotusvõrkude ehitus ning ehitusvaldkond laiemalt on jätkuvalt Elrato tööpõld, kuid eriti tähtsad on tööstus- ja lõpptarbijad. „Just seal on kõrgendatud nõudmistega klient, kelle otsus ei põhine lihtsal hinnavõrdlusel ning kelle vajadused pole seotud ehitussektori tõusude ja mõõnadega,” selgitab juhataja. „Stabiilsuse tagab võimalikult lai kliendibaas, see omakorda seab kõrged nõudmised tootearendusele. Toode peab olema nii hästi disainitud, et selle saab panna sobima konkreetse kliendi spetsiifiliste vajadustega.”

Elektrivaldkond meenub kõigile siis, kui elekter ära läheb või hind tõuseb, muul ajal on see kui inimõigus. „Tulevikus tarbimine kasvab, tootmine ja ülekanne kallinevad, see tõstatab vajaduse tarkadeks lahendusteks. Ja see tarkus, et parim elekter on tarbimata elekter, ei ole tarkus – me ju ei taha kiviaega tagasi,” muheleb Mart Aguraiuja.

Ta lisab, et targad elektrilahendused on tulevikus ka iga eramaja standard. Lisaks peab hakkama mõtlema energia salvestamise ja väiketootmise peale. Pikas vaates peavad suurtootjad tootmisvõimsust kasvatama, selleks et tagada varustuskindlus ja vastuvõetav hinnatase. Elratol tööd jätkub.