„ID-kaardi tulekuga 2002. aastal algas Eestis uus ajastu. Meie tänane e-riik tugineb ID-kaardile ning selle kiibile ehitatud süsteemile. Oleme hoidnud kokku lugematu arv tunde selle arvelt, et saame täna teha kõik enda igapäevased toimingud ja tehingud, alates tulude deklareerimisest, e-hääletamisest kuni kinnisvara ostuni välja, kodust lahkumata," ütles RIA elektroonilise identiteedi valdkonna ekspert Mark Erlich.

„See on väärtus, mida võtame täna loomuliku elu osana. Peale kasvavad uued põlvkonnad, kes õnneks ei ole pidanud kogema bürokraatiat ja ebamugavusi, mis eelnesid digiajastule. Oleme ainuke riik maailmas, kus on kasutusel riigi poolt garanteeritud ja turvatud digitaalne identiteet, teenuste kasutamise harjumus ning kõrge usaldus, tänu millele saame näiteks alates 2005. aastast viia läbi e-hääletamist," arvas Erlich.

Eesti inimeste sõltumine digitaalsetele teenustele on väga oluline, etnt mugavuse kõrval on ka ohud. 2017. aastal ID-kaardi kiibilt avastatud turvanõrkuse lahendamine ja kaartide uuendamisega kaasnenud ebamugavused andsid õppetunni ning tõid esile selge vajaduse alternatiivide järgi. "Kui ühe vahendiga midagi juhtub, saab teise kasutusele võtta. Seetõttu on täna mobiil-ID kasutajate hulk alates 2017. aastast suurenenud poole ja Smart-ID kasutajate hulk kasvanud lausa kolmekordseks," lisas Erlich.

Kahekümne aasta jooksul on kasutuses olnud viis erineva kujundusega ID-kaarti. Suurimaid visuaalseid muudatusi on näha neil kaartidel, mida PPA hakkas välja andma 2018. aasta lõpus.
„ID-kaartide kujunduses on tähtsal kohal Eesti loodus ja rahvuslikud elemendid nagu näiteks Eesti vapp, rahvuslind suitsupääsuke ja rändrahn. Vaadates ID-kaarti UV-valguses, ilmuvad nähtavale rahvusmotiivid ning meie metsades elava ilvese näokujutis," kirjeldas PPA identiteedi ja staatuse büroo peaekspert Eliisa Sau. ID-kaardile on väikeses kirjas lisatud ka Eestimaa erilist loodust kirjeldavad laused. Näiteks: "Eestis on eriilmelised rahvuspargid ja põnevad kaitsealad, kus on tihedalt põimunud loodus, kultuur ja ajalugu. Väikese territooriumi kohta on meie maastike mitmekesisus Euroopas ainulaadne," lisas Sau.

Kõige mugavam ja soodsam viis on ID-kaarti taotleda politsei iseteeninduses, nagu seda teeb juba 45% kõigist ID-kaardi taotlejatest. „Dokumendi taotlemiseks tuleb esmalt minna veebilehele iseteenindus.politsei.ee. Nõuetekohase foto, allkirjanäidise ja sõrmejälgede olemasolul saab dokumendi taotleda vaid paari hiireklikiga. Juhul, kui foto, allkiri või sõrmejäljed puuduvad, saab need tasuta anda teenindussaali digikioskis, kust andmed liiguvad automaatselt iseteeninduse veebikeskkonda, kuhu uuesti sisse logides saab esitada dokumenditaotluse," rääkis Sau.

Esimesed 174 ID-kaarti anti pidulikult üle 28. jaanuaril 2002 Tallinnas Vanalinna stuudios ning kõige esimese dokumendi sai president Arnold Rüütel. 2002. aastal väljastati 117 609 ID-kaarti.

ID-kaart ja elektrooniline ID numbrites

4,06 miljonit väljastatud ID-kaarti (sh 57 900 ELi kodaniku ja 350 000 välismaalase ID-kaarti)
1,49 miljonit kasutuses olevat ID-kaarti
12,5 miljonit ID-kaardiga toimingut kuus
3 miljonit digiallkirja kuus
200 000 aktiivset ID-kaardi kasutajat (elektrooniliselt)
54,7 % valijatest annab elektroonilise hääle (ID-kaart v mobiil-ID)
251 000 mobiil-ID kasutajat
615 000 Smart-ID kasutajat