Financial Times märgib, et tegemist on esimese korraga, kui Euroopa on kaalunud sektori sihikule võtmist, millele ta toetub 40% ulatuses oma gaasiimpordist.

USA toetusel koostatud plaanid näevad ette finantseerimise ja tehnoloogiaga varustamise tõsist piiramist uutele gaasiprojektidele, teatasid nende aruteludega kursis olevad inimesed Financial Timesile.

Venemaa gaasivaldkonna arenduste sihikule võtmist peetakse viisiks anda löök riigi peamisele tööstusele, vältides samas potentsiaalselt mõningast lühiajalist valu, mida lääneriigid tunneksid, kui energiavood paugupealt katkeksid.

„Euroopa püüe anda löök Venemaa pikaajalisele gaasitootmisvõimsusele oleks tõenäoliselt samm kõrgemale kõigest, mida me oleme seni näinud,” ütles juhtiva energiaalase konsultatsioonifirma Energy Aspects esindaja James Waddell Financial Timesile. „Venemaale teeks haiget, kui mindaks sektori kallale, millest nad tõeliselt hoolivad, aga see ei oleks sama oksa saagimine, millel ise istutakse, nii nagu oleks lühikese aja jooksul katse eksporti piirata.”

Euroopa valmisolek võtta sihikule Venemaa hiiglaslik süsivesinike tööstus mõjutaks selliseid Euroopa ettevõtteid nagu BP, Total või Shell, mis Venemaa gaasisektorisse investeerivad. Venemaa on üks maailma suurimaid nafta ja gaasi tootjaid, aga sealne energiasektor toetub ühisettevõtetele välisfirmadega ning rahvusvahelisele tehnoloogiale ja oskusteabele.

Venemaal on plaanid oma gaasitööstust kasvatada, sealhulgas laiendada vedeldatud maagaasi (LNG) arendusi Jamali poolsaarel, kus Prantsuse Total on üks suuremaid investoreid koos Novateki ja Hiina toetajatega.

Kui Jamalilt hakkas 2017. aastal gaasi tulema, nimetas Venemaa president Vladimir Putin seda tõendiks, et Venemaa suudab USA sanktsioonidest üle saada.

BP omab ligi viiendikku Venemaa riiklikust naftafirmast Rosneft, mis on oma gaasitootmist viimastel aastatel laiendanud ja millel on ambitsioonid Gazpromi gaasiekspordimonopol murda.

Shell allkirjastas mullu viieaastase strateegilise koostöö lepingu Gazpromiga, olles juba viimasega koostööd teinud LNG projektide juures Kaug-Idas.

2014. aastal leidis USA energiafirma ExxonMobil, et tema uued investeeringud Venemaale on sisuliselt külmutatud, kui Washington reageeris Venemaale sanktsioone kehtestades karmimalt kui Euroopa pealinnad.

Sanktsioonid torpedeerisid ExxonMobili tollase juhi Rex Tillersoni ühe peamise laienemisplaani, kuigi ettevõtte Venemaal asutatud energiafirmad said tegevust jätkata.