Bloomberg: Euroopa ütleb tuumajaamadele head aega ajal, mil neid enim vaja oleks
(39)
Kui Fukushima tuumajaama katastroof 2011. aastal Jaapanis lahti läks, tegi toonane Saksamaa kantsler Angela Merkel dramaatilise otsuse: kõik reaktorid hüljatakse. Mida ei osatud ennustada, oli see, et Euroopat tabab üks ajaloo hullim energiakriis, arutleb Bloomberg.
Alates koroonaviiruse pandeemia algusest, on teadagi tõusnud elektri hinnad Euroopas enam kui neli korda. Valitsused võtavad vastu erakorralisi meetmeid, et toetada nii tavatarbijaid kui ka ettevõtteid, kes seisavad silmitsi kurnavate arvetega. Ukrainaga seotud pingete tõttu võivad aga hinnad enamgi veelgi tõusta. Kokkuvõttes pole energiakriis toonud esile mitte ainult Euroopa tarnehaavatavust, vaid ka juurutanud kultuurilisi ja poliitilisi lõhesid tuumatööstuse üle ning suutmatust kujundada kollektiivset visiooni.
"Ma ei usu, et näeme kunagi kogu Euroopa konsensust olemasolevate varade kasutamise osas, rääkimata uute ehitamisest," nentis Ühendkuningriikide Wood Mackenzie energia ja taastuvate energiaallikate uurimisdirektor Peter Osbaldstone.
Euroopavälised piirkonnad keskenduvad vastupidiselt tuumatöösuse alustamisele või jätkamisele. Hiina liigub kiiresti tuumajaama ehitamise poole, et püüda parandada sealset õhukvaliteeti. Sealse reaktorite komplekt ületaks isegi maailma suurima USA reaktori. Ka maailma tuumaassotsiatsiooni andmetel liigub Venemaa uute jaamade loomise poole, kus ekspordiks on kinnitatud või kavandatud enam kui 20 reaktorit.
Euroopariikide suunad ja sihid
Euroopa suurim ja mitmekülgseim energiatootja Prantsusmaa lubab tuumaaenergeetika taassündi, kuigi samal ajal muutub tootmine vähem ennustatavaks. Suurbritannia kavatseb vananevad tehased välja vahetada puhtamate ja usaldusväärsemate energiaallikate vastu. Holland soovib võimsust suurendada. Poola soovib samuti liituda tuumajaamaklubiga ning Soome hakkab samuti oma uuest jaamast elektrit tootma.
Belgia ja Hispaania järgivad aga samal ajal Saksamaa eeskuju tuumaenergiast loobumisel. Austria lükkas tagasi 1978. aasta referendumi.
Hea või halb?
Tuumajaama pooldajad näevad selle olulisust nullsaaste eesmärgi täitmisel. Kui reaktorid on ehitatud, tarnivad need kogu aeg madala süsinikusisaldusega elektrit, erinevalt vahelduvast tuule- või päikeseenergiast.
Jaamade ehitamiseks kulub aga parimal juhul kümmekond aastat või rohkemgi, aja ja eelarve ületamise oht on suur. Näiteks Soome uus Olkiluoto-3 võetakse kasutusele pärast 12-aastast viivitust ning miljardite eurode rahalist ületamist. Niisiis on seal jäätmeid, mis püsivad ohtlikud kuni 100 000 aastat.
"Hoolimata kasvavatest rahvusvahelistest üleskutsetest tegeleda kliimamuutustega ja kasvava arvu riiklike null-lubadustega, käib ülemaailmne tuumatööstus suures osas selle kannul," ütles Energy Finance'i tuumauuringute juht Chris Gadomski Bloombergile.
Tõepoolest vaidlevad Euroopa Liidu liikmed endiselt selle üle, kas tuumaenergia üldse jätkusuutlikuks loetakse. Detsembris avaldatud YouGov Plc küsitlus näitas, et taanlased, sakslased ja itaallased olid palju tuumaskeptilisemad kui prantslased, britid või hispaanlased. "See kõik taandub poliitikale," ütles 15 aastase tuumainseneri kogemusega Vince Zabielski.
Mis on Euroopa hüppeliselt tõusvate energia hindade taga?
Euroopat vaevavad tarneprobleemid on viinud gaasi- ja elektrihinnad rekordtasemele, inflatsioon on tõusnud. Samuti kasvavad pinged Venemaa ja Ukraina vahel, mis võib kaasa tuua gaasitarnete katkemise. Kõik see tugevdab argumenti, et Euroopa peab vähendama oma sõltuvust rahvusvahelistest gaasiallikatest.
EL-i siseturu voliniku Thierry Bretoni sõnul peab Euroopa järgmise 30 aasta jooksul investeerima tuumaenergiasse 500 miljardit eurot, et rahuldada kasvavat elektrinõudlust ja saavutada süsinikdioksiidi vähendamise eesmärgid.
"Tuumaenergia on väga pikaajaline investeering, kus investorid vajavad garantiid, et see ka päriselt ära teenib," kommenteeris olukorda ka rahvusvahelisest rakendussüsteemide analüüsi instituudist Elina Brutschin. Ta lisas, et liberaliseeritud majandusega riikides nagu Euroopa Liit, vajab tehnoloogia ellujäämiseks poliitilist tuge. Nii saab investoreid kaitsta.
Tuumajaamad on käivad vaidlustega käsikäes
Austria ähvardas Euroopa Komisjoni kohtusse kaevata, kuna neil oli kavas märgistada aatomienergia roheliseks. Ka Inglismaa (kui ta veel EL oli) rahvas üritas õiguslikku väljakutset otsides takistada Inglismaa lääneosasse tuumajaama ehitamist.
Saksamaad, kes on viimase kahe aasta jooksul oma süsinikdioksiidiheite eesmärke täitmata jätnud, on mitmed keskkonnakaitsjad ja kliimateadlased kritiseerinud puhta elektrivarustuse sulgemise eest halvimal ajal, st kolm viimast reaktorit peatatakse sel aastal.
Maailma suurim tuumajaama operaator EDF kutsub Prantsusmaa valitsust üles toetama kuue uue suuremahulise reaktori ehitamist, mille maksumus on hinnanguliselt umbes 50 miljardit eurot. Esimene neist hakkaks tootma 2035. aastal.
Kuid isegi Prantsusmaal on olnud tagasilööke. Uute projektide arendamine on jäänud ootele pärast aastaid kestnud tehnilisi probleeme Flamanville-3 projekti pärast. Nüüd plaanitakse tehas valmis saada järgmiseks aastaks.
