Riik toetab keskkonnasäästlikke investeeringuid rohkem kui 200 miljoni euroga
Raha suunatakse päikesepaneelidesse, tootmise keskkonnasõbralikumaks muutmisele, uute rohetehnoloogiate arendamisse ning tööstuse ja ehituse digitaliseerimisele.
Praeguse energiasektori olukorra ja lähikümnendi ambitsioonide valguses on selge, et Eestis tuleb panustada senisest rohkem hoonete energiatõhususe suurendamisele, tootmisettevõtete säästlikumaks muutmisele ning rohetehnoloogiate arendamisele," sõnas majandus- ja taristuminister Taavi Aas. „Lähiaastate jooksul on erinevatel riigiasutustel selliste lahenduste tarbeks ette nähtud üle 200 miljoni euro eest toetusi, mida julgustan taotlema ja kasutama, et saaksime astuda suure sammu kestliku tuleviku suunas."
Juba märtsis saab asuda taotlema väikeelamute rekonstrueerimise toetust ning alates aprillist pakutakse korteriühistutele uut toetust päikesepaneelide paigaldamiseks katusele või fassaadile koos selle juurde käivate vajalike töödega. Mõlema puhul on tähelepanu all lisaks energiasäästlikkuse suurendamisele taastuvenergia kasutuselevõtt. Samuti pakub EASi ja Kredexi ühendasutus meetmeid, mis võimaldavad energiatõhususega seotud investeeringuid suuremas mahus ette võtta. Moodustamisel on ka elamuinvesteeringute fond, mille kaudu hakatakse tulevikus pakkuma pikaajalist korteriühistutele suunatud rekonstrueerimislaenu ja edaspidi teisi elamumajanduse finantsmeetmeid.
Ettevõtlus- ja IT-minister Andres Sutt märkis, et lisaks elamute omanikele on sel ja järgmistel aastatel suur tähelepanu ettevõtete rohepöördel. „Oluline on kaardistada Eesti energiamahuka tootmissektori võimalused ressursi- ja energiasäästlikumaks tegutsemiseks ja ergutada siinseid ettevõtteid ümber hindama oma ärimudeleid kestlikkuse põhimõtetest lähtuvalt, et oleksime ka tulevikus rahvusvaheliselt konkurentsivõimelised. Meie ettevõtetel on lisaks suur võimalus olla rohetehnoloogiate osas teenäitaja ning riik aitab läbi erinevate toetus- ja finantsmeetmete seda potentsiaali realiseerida," ütles minister Sutt.
Ettevõtetele suunatud toetustest hakkab näiteks EASi ja KredExi ühendasutus pakkuma alates kevadest tootmisettevõtete ärimudelite toetust, mis koosneb ettevõtte roheteekaardi koostamisest ja kaardile tuginedes ettevõtte rohevõimekuse tugevdamise toetamisest. Ühtlasi on kevadel võimalik ühendasutusest saada toetust tootmisprotsesside digitaliseerimiseks. Arendustoetusest jätkatakse ettevõtete rakendusuuringutele ning tootearenduse programmidega. Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametist saab taotleda bioressursside väärindamise toetust ja Keskkonnainvesteeringute Keskuse alt hakatakse jagama ettevõtete ressursitõhususele suunatud auditite ja seejärel ka investeeringute toetust. Samuti avaneb ilmselt sügisel taas toetus kliimalahenduste eksportimiseks arengumaadesse. Juba veebruari keskpaigas avaneb ringmajanduse toetus uuenduslike keskkonnakorralduslike lahenduste väljatöötamiseks ja rakendamiseks.
Lisaks keskendutakse KIKis näiteks kohalike omavalitsuste ringmajanduse põhimõtete juurutamisele ja pilootprojektide elluviimisele, samuti soojusmajanduse arengukavade koostamisele. Ettevõtted saavad ka tuge ja nõustamist Euroopa Liidu otsetoetuste fondidesse (LIFE ja Innovatsioonifond) taotluste esitamisel.
