Kas välistööjõu värbamine muutub peagi lihtsamaks? Valitsus viib ettepanekud lähipäevil riigikokku
(60)
„Eesti majandus kasvab hoogsalt, kuid täna on ettevõtete peamiseks takistuseks ärimahtude kasvatamisel oskustööjõu puudus," juhib tähelepanu ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt. Sutt toob välja, et kuna nõudlus haritud tööjõu järele kasvab kogu maailmas ning konkureerimine toimub ülejäänud riikidega, siis on oluline soodustada talentide tulekut ka Eestisse. Seda just nendel erialadel, kus Eestis jääb vajalike oskuste ja teadmistega töötajaid puudu.
Täna on tippspetsialistile makstava töötasu nõude määr kahekordne Eesti keskmine brutopalk. "Samas on Eesti keskmine palk üha kasvamas ja täna suudab kahekordse keskmise nõuet täitsa vaid IKT-sektor, kus sektori keskmine palk on kindlasti Eesti kõrgeim. Aga spetsialiste vajavad ka teised valdkonnad, kus palgatase on IKT-st madalam, nt masinatööstus, energeetika ja finantssektor," juhib Sutt tähelepanu. Seega on nende ettepanek alandada tippspetsialistile makstava töötasu nõude määra kahekordselt Eesti keskmiselt brutokuupalgalt 1,5 Eesti keskmise brutokuupalgani.
Lisaks on ettepaneku eesmärk laiendada ajutise töötamise võimalusi ning lubada lühiajaliselt Eestis töötanud välismaalasel taotleda sisserände piirarvu väliselt paariaastast elamisluba töötamiseks. "Uute töötajate värbamisel kuluvad paratamatult esimesed kuud tööle sisseelamiseks ja nii võib tekkida olukord, kus tööandja on töötaja välja koolitanud ning siis tuleb tal juba Eestist lahkuda," nendib Sutt. Kahe aasta pikkuse elamisluba töötamiseks võimaldaks lühiajalise loa alusel Eestis töötaval välismaalasel siin töötamist jätkata, kui tööandja on olnud usaldusväärne, maksnud korrektselt nii palka kui makse ning soovib töösuhet jätkata.
Kolmas ning Suti jaoks väga oluline muutus on ka nn kasvuviisa ehk välistööjõu kaasamise hõlbustamine tehnoloogial põhinevatel globaalse kasvupotentsiaaliga kasvuettevõtetel. Need on ettevõtted, mis on Eestis tegutsenud vähemalt kümme aastat, neil on Eestis vähemalt 50 töötajat ja viimase kolme aasta jooksul on tööjõumaksude tasumine kasvanud vähemalt 20%. Praeguse kasvutempo juures moodustavad kasvufaasis iduettevõtted 2030. aastal juba 30 protsenti Eesti SKT-st. "See tähendab, et riigina peame soodustama nende kiirelt arenevate ettevõtete Eestis tegutsemist ja meie majandusse panustamist. Lähiaastatel kvalifitseeruks meetmele ca 21 ettevõtet, meetme mõju makstulule oleks eelduslikult vähemalt 160 miljonit eurot aastas, lisanduks ca 12 000 töökohta," selgitas Sutt.
