Värvkatte kohtparanduse loogika seisneb selles, et kui auto saab kergema värvikahjustuse või kriimustuse, siis ei võeta värvimiseks vigastatud detaili auto küljest lahti, vaid see töö tehakse n-ö ühes tükis auto küljes. Töödeldakse võimalikult väikest ala ja säilitatakse tehase originaalvärvkate. „Levinuim on stangede kohtparandamine, kuna seal on kraapsud ja kriimustused kõige tavalisemad. Lisaks on uute autode stangede lahti võtmine keeruline, ajamahukas ja kallis töö, mistõttu on võit kliendile silmnähtav,“ selgitas Väär.

United Motorsi keretööde osakonna juht Marko Vainus tõi kohtparanduse eelistena välja neli punkti. Esiteks on see ligi kaks korda odavam kui tavapärane remonditöö. Teiseks on ka remondiaeg kõvasti lühem. "Kui tavapärane värvimistöö võib võtta mitu päeva, siis kohtparandus on paari tunni, maksimaalselt ühe päeva töö," selgitas Vainud. Kolmandaks on tema sõnul parem keskkonnale, sest pole vaja värvikambrit ja kulub ka vähem värvimaterjale. "Neljas ja väga oluline punkt on see, et tänu kohtparandusele puudub vajadus detaile auto küljest eemaldada ja säilib tehase komplekteeritus,“ loetles Vainus.

Sõiduki kohtvärviparanduse tehnoloogiat pakkuva Glasur Grupp OÜ tehnoloog Tõnu Tammist ütles, et tavapärane värvimistöö diislikütusega värvikambris on üsnagi ressursimahukas. Näiteks keskmine värvimise tsükkel vajab umbes 8–10 liitrit diislikütust, talvel käreda pakasega mitu korda rohkem. „Kohtparanduse tehnoloogiat kasutades kaob aga vajadus värvikambri järele. Tänu sellele jääb õhku paiskamata keskmise diiselauto Tallinna-Võru marsruudil tekkiv CO2 kogus ja 500 grammi teisi orgaanilisi lenduvaid ühendeid, peamiselt lahustit. Tuhande sõiduki kohtparanduse korral säästame loodust 23 tonni jagu väiksema CO2 emissiooniga, millele lisandub 500 kg võrra väiksem orgaaniliste lahustite paiskamine atmosfääri,“ sõnas Tammist.