Detsembris müüdi tanklates 23,2 mln liitrit mootoribensiini, mis oli 10% kõrgem kui aasta varem. „Detsembri suured müüginumbrid tulenesid keerulistest ilmaoludest – palju lund ja kõrged külmakraadid tõstavad kütusetarbimist, sest inimesed soojendavad autosid kauem. Samuti peab automootor rohkem kütust põletama, et lumest läbi murda,“ selgitas Eesti õliühingu tegevjuht Mart Raamat.

Jaanuaris valitsesid kütusemüüjate esindaja sõnutsi sarnaselt keerulised olud, ent mootoribensiini müük hoopis langes: jaanuaris tangiti 19,6 mln liitrit, mis jäi 2021. aastale alla 1,3% võrra. „Eriti selgelt pööras turg langusse jaanuari lõpus, kui tanklates müüdi 5% vähem mootoribensiini, kui aasta varasemalt. Samal ajal kerkisid aga maailmaturu naftahindade tõusust tulenevalt postihinnad Eesti tanklates. Pole raske 1+1 kokku viia, et mõista, mis on langenud tankimisnumbrite põhjuseks,“ leidis Raamat, et kõrged kütusehinnad on hakanud tarbijate rahakotti närima.

Hinnavõrdluses naabritega jääb Eesti mootoribensiini tarbija aga kaotajaks: kuna Eestis on mootoribensiinile kehtestatud regiooni kõrgeimad maksud, mis moodustavad lõpphinnast umbes 52%, siis jääb meie hinnatase naaberriikidest kõrgemaks. „Näiteks otsustas Poola novembris viia mootoribensiini aktsiisi miinimumtasemele ja seetõttu maksavad nende tarbijad ca 26 senti liitri kohta riiklikeks maksudeks vähem kui Eesti inimesed,“ selgitas Raamat hinnaerinevuste tagamaid.

Mitmed analüütikud on hinnanud, et hetkel viimase kaheksa aasta kõrgeimal tasemel olevad naftahinnad tõusevad veelgi ja järgnevatel kuudel näeme ära Brenti toornafta maailmaturuhinna tasemel 100 dollarit barreli kohta.