Kogemus: ema ootamatu surm tõi tütre õlgadele kodulaenu

Kui Grete (29) ema paar aastat tagasi raskesti haigestus, ei tahtnud kumbki neist mõelda surmale. Kuna ema viibis siiski väga kaua haiglas, pidi ta üle vaatama kõik oma püsikulud. Ta kaalus ka ligi 15 aastat tagasi tehtud elukindlustuse lepingu lõpetamist, sest sellel polnud haigusjuhtumi kaitset. Lõpuks otsustas ta maksmist ikkagi jätkata, kuna summa polnud suur.

„See kõik juhtus meiega kui välk selgest taevast. Ema polnud kunagi haige olnud ja elas väga tagasihoidlikku elu. Elukindlustus oli tal sõlmitud kodulaenu võtmise ajal, kuna see oli soovituslik. Ma ei tea, mis sisetunne tal oli, mis pani teda haiguse ajal elukindlustuse maksmist jätkama. Kui aga juhtuski kõige halvem, siis oli kaitse olemas ja mina olin elukindlustuse hüvitise saaja,“ kirjeldas Grete.

Ema kaotanud tütrel ei olnud kindlustuselt saadud raha vaja oma igapäevaste kulude katteks, kuna ta elas juba oma elu ja käis tööl. Küll aga päris naine oma ema kodulaenu ja korteri, mida ilma kindlustuselt saadud tagavarata oleks olnud keeruline alles jätta kõikide lisakulude tekkimise tõttu.

„Kui ma ema elukindlustuse hüvitist ei oleks saanud, siis ma oleksin pidanud korteri maha müüma. Aga selle rahaga sain kindluse, et kui mul on raskem kuu või midagi juhtub, siis mul on see tagavara olemas,“ selgitas ta.

Juhtunu pööras Grete elukindlustuse usku. Kuna nii naine ise kui ka tema elukaaslane teevad jalgrattasporti, siis on neil ostetud lisaks traumakaitse, mida tema elukaaslasel on juba korduvalt vaja läinud.

„Tal on kahjuks juhtunud päris mitu õnnetust ja kuna ta on iseenda tööandja, siis on kõik tööseisakud väga kulukad. Kindlustus annab lisatuge ja see loob meile turvatunde,“ lisas Grete.

Elu ei saa tagasi, sissetuleku saab

Swedbanki riskikindlustuse valdkonnajuhi Eleriin Reinmanni sõnul ei mõtle enamik meist igapäevaselt sissetuleku kadumisele surma, puuduva töövõime või suurema trauma tagajärjel.

„Kuigi me arvame sageli, et oleme tervemad, sportlikumad ja hoolikamad kui keskmine eestlane, on õnnetuste ja haiguste risk alati olemas ning just lastega peredes on selliste olukordade jaoks valmistumine eriti oluline,“ sõnas Reinmann.

Elatusallika vähenemisel või kadumisel jäävad tihti kulutused samaks, kuid perel ei pruugi olla piisavalt sääste, et neid katta. Swedbanki tellitud uuringu* põhjal saaks hetkel vaid 28 protsenti eestlastest leibkonna peamise sissetuleku lakkamise korral oma säästudega paar kuud hakkama. 17 protsendil eestlastest pole aga üldse sääste.

Vaata, kui palju maksaks sinu elu kindlustamine

Reinmanni sõnul ei taha ilmselt keegi, et laste või lapsi üksi kasvatava lapsevanema õlgadele jääks suured finantskohustused. „Sissetuleku kadumisel ei pruugi perekond olla üldse võimeline laenukohustusi täitma, kuid elukindlustus võib katta laenu summa. Nii lood elukindlustusega ülejäänud pereliikmetele kindlustunde, et lisaks sissetuleku kaotusele ei pea nad muretsema ka lisakulude pärast,“ lausus Reinmann.

* Uuringu viis Swedbanki tellimusel Balti riikides läbi ettevõte SKDS Research Centre 2019. aastal. Eestist osales uuringus 1011 inimest vanuses 19–74 eluaastat.

Elukindlustust pakub Swedbank Life Insurance SE. Tutvu tingimustega lehel www.swedbank.ee/elukindlustus. Vajadusel konsulteerige asjatundjaga.

Tähelepanu! Tegemist on finantsteenusega. Enne lepingu sõlmimist soovitame tutvuda finantsteenuse tingimustega või konsulteerida spetsialistiga.