Eestit on tabanud terav tööjõupuudus. Palgad kasvavad mühinal

Kriis kaotas 19 000 töökohta. Sellest hoolimata on tööjõupuudus terav, eriti ehituses. Palgakasv sel aastal kiireneb. Swedbanki klientide netopalk on viimastel kuudel tõusnud aastaga 8 protsendi võrra.

Tööpuudus kahanes statistikaameti hinnangul neljandas kvartalis 5,2 protsendini. Statistikaameti küsitlus alahindab mõnevõrra töötute arvu, kuna töötukassas oli neljandas kvartalis töötuna arvel 8000 inimest rohkem, kui näitavad statistikaameti andmed.

Hõivatuid oli neljandas kvartalis 19 000 inimese võrra vähem kui enne koroonakriisi algust. Koroonaviirus pühkis majutusest ja toitlustusest, kaubandusest, meelelahutusest ja transpordist palju töökohti. Lisaks jätkus töötajate arvu langus põllumajanduses ja töötlevas tööstuses, mis algas juba enne kriisi. Vene rahvusest inimesi on töötuks jäänud kaks korda rohkem kui eestlasi. Hõive kasvas finantssektoris, avalikus halduses ja hariduses. Välismaal töötas Eesti residentidest statistikaameti hinnangul 16 000 inimest, neist veidi üle poole Soomes.

Tööjõupuudus on kõige teravam ehituses

Nõudlus uute töötajate järele on oluliselt suurenenud nii tööstuses kui teeninduses. Täitmata ametikohti on kõige rohkem hariduses, kaubanduses ja tööstuses. Sellel aastal peaks hõivatute arv suurenema ja tööpuudus alanema. Tööjõupuudus on kõige teravam ehituses. Töökäte puudus ehituses võib lähiaastatel veelgi süveneda, kui algab mitmete Euroopa Liidu poolt rahastatavate taristuprojektide ehitus.

Terav tööjõupuudus ja alampalga tõus hoiavad palgakasvu kiirena. Swedbanki hinnangul tõuseb keskmine netopalk sel aastal 6%. Viimastel kuudel on Swedbanki klientide netopalk tõusnud aastaga 8 protsendi võrra. Lisaks märgatavale materjalide ja energia hinnatõusule tuleb ettevõtjatel vastata tugevale palgasurvele. Tööstusettevõtete hinnang oma konkurentsivõimele on seni aga endiselt hea, kuna nõudlus on tugev ja suuremad tootmiskulud on võimalik kliendile edasi kanda.