Reaktsiooni riigikontrollile: uued kiire interneti rajamise toetusmeetmed saavad paremini sihistatud

Täna avaldas Riigikontroll auditiaruande hajaasustusega piirkondades kiire interneti rajamise toetamise kohta. Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt nõustub Riigikontrolli väljatooduga ning ka tema sõnul tuleb kiire interneti rajamise toetamisega liikuda edasi sihistatumalt, et internetiühendus jõuaks kiiremini sinna, kus seda vajatakse.

„Riigikontrolli tagasiside ja ettepanekud kiire internetiühenduse rajamise kohta on igati õigustatud ning suures osas oleme kõikide nende ettepanekutega uue toetusmeetme loomisel ka juba arvestanud, eriti mis puudutab paremat vajaduse kaardistamist, meetme sihistamist ja kohalike omavalitsustega suhtlemist. Järgnevatel aastatel investeerime kiire internetiühenduse rajamisse ligi 70 miljonit eurot, esimese uue toetusmeetme avame juba lähikuudel," kinnitas Sutt.

Ühenduvuse arendamisse on järjepidevalt investeeritud, viimase 12 aasta jooksul ligi 100 miljonit eurot ning järgmise 6 aasta jooksul veel täiendavalt 70 miljonit eurot. Seda on tehtud etappide kaupa, esmalt toetati baasvõrgu rajamist hõreda asustusega maapiirkondades ning alates 2018. aastast on toetatud nn viimase miili rajamist ehk juurdepääsuvõrkude ehitamist.

„Olen nõus Riigikontrolli ettepanekuga, et piiratud eelarve tingimustes tuleb seada selged prioriteedid. Järgnevatel aastatel olen juba teinud ettepaneku toetada võrkude rajamist vaid maa-asulates ja väikelinnalistes asulates. Samuti küsisime kohalikelt omavalitsustelt sisendit selle kohta, millistes külades ja piirkondades nemad näevad vajadust esmajärjekorras sidevõrgu rajamiseks, sest nemad tunnevad oma inimeste ja ettevõtete vajadusi kõige paremini," selgitas Sutt.

Praegu valmistab MKM ette uusi toetusmeetmeid, mida rahastatakse Euroopa Liidu vahenditest - esimesena taasterahastu (RRF) 24,29 miljoni euro toetusmeede aastateks 2022-2023 ning seejärel Regionaalarengufondi 45 miljoni euro toetusmeede aastateks 2023-2027. „Viime toetuse tingimused sel kuul kooskõlastusringile ja esimese taotlusvooru avame hilisemalt märtsis. Järgnevatel aastatel soovimegi edasi liikuda sammuga 1 taotlusvoor aastas, et projektide elluviimise ajahorisont oleks lühem ning sideettevõttel tuleb juba taotlemise ajal nimetada need aadressid, kellele liitumise võimalus luuakse. Nii valmib kiire interneti taristu kiiremini ning inimestel on parem ülevaade, kas ja millal kaabel nendeni jõuab," lisas minister Sutt.

Suti sõnul on selge, et riik jätkab hajaasustusega maapiirkondades kiire interneti püsiühenduse rajamise toetamist ning seda tuleb teha suuremas koostöös kohalikega. „Väga vajalik on tihe koostöö sideettevõtjate ning kohalike omavalitsustega, et saavutada ühiskonnale tervikuna parim tulemus - viia kiire internet sinna, kus seda enim vajatakse," lõpetas Sutt.