Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt tõi välja, et digiteenuste konkurssi kirjeldas kõige paremini andmete taaskasutus, kasutajamugavus ja Eesti keele digitaliseerimine. „Eesti digiriigi uus arenguhüpe saab kindlasti olema kasutajamugavuses, muutes digiteenused lihtsamaks ja proaktiivsemaks. Samuti on rõõm näha, et läbi keeletehnoloogia oleme talletanud meie emakeele digitaalsesse keskkonda kõikidele tulevastele põlvkondadele," märkis Sutt.

Minister rõhutas, et koroonapandeemia ajal, mil paljud riigid alles otsisid võimalusi, kuidas jätkata erinevate avalike teenuste osutamist, jätkus elu Eestis üsna harjumuspärases rütmis. „Eestis on 99% Eesti avalikest teenustest ühiskonnale kättesaadavad digitaalselt - oleme sellega maailmas ainulaadsed. Kasutajasõbralikud ja turvalised digiteenused toovad riigi kodanikele lähemale ning on e-Eesti visiitkaart kogu maailmas," ütles minister.

Samas rõhutas ta, et digitaalne jätkusuutlikkus pole enesestmõistetav, vaid eeldab järjepidevat tööd. „Eesti avaliku sektori digiteenuseid tuuakse eeskujuks kogu maailmas. Sellele on pannud aluse infotehnoloogia spetsialistid, kelle põhjalikud teadmised ja esmaklassilised praktilised oskused vormivad Eesti digiühiskonna rahvusvahelist mainet. Konkursiga soovimegi neid inimesi esile tõsta, kes Eesti digiühiskonda ehitavad ja sellega paljudele inimestele väärtust loovad," sõnas Sutt.

Digiarengu asekantsleri ja konkursi žürii esimehe Luukas Kristjan Ilvese sõnul näitas "Su/g 2022" Eesti digiriigi laiapõhjalisust. „Valdkondade ring, mille arengusse finaali jõudnud digiteenused panustavad, on väga lai. Ometi ühendab neid kõiki uuenduslikkus, suur mõju, kõrge kasutajamugavus ja turvalisus ning andmete oskuslik kasutamine," ütles Ilves. Ta lisas, et kasutajate ootused digiteenustele on üha kasvamas. „Inimesed soovivad kaasaegseid, kiireid ja mugavaid lahendusi ning finaali jõudnud digiteenused neile kriteeriumitele kahtlemata vastavad," märkis asekantsler.

Finalistid tegid žüriile esitluse, milles tutvustasid enda teenust, selle tulevikuvisiooni ja arendusideid. Võitja selgitamisel said määravaks pisidetailid. „Parima avaliku sektori digiteenuse tiitli pälvinud Neurokõne on kasutajasõbralik, uuenduslik, turvaline ja valdkonna arengut edendav digiteenus," ütles asekantsler.

Tegemist on tipptasemel eesti keele kõnesünteesiga, mis muudab kirjaliku teksti loomuliku inimhäälega etteloetud kõneks. Loodud on mitmeid loomuliku kõlaga nais- ja meeshääli, mis on treenitud ette lugema nii tarbetekste, uudiseid kui ka ilukirjandust. Eestikeelset kvaliteetset kõnesünteesi saavad kasutada erinevad sihtgrupid - vaegnägijad ja pimedad, õppurid ning inimesed, kes mingil põhjusel tekste lugeda ei saa või soovivad silmi ekraanist puhata. Suhtlus digitaalsete igapäevaseadmetega muutub järjest aktiivsemaks ja tänu eestikeelsele kõnesünteesile on saame ka tulevikus digimaailmas eesti keeles suhelda.

Kes said veel tunnustuse?

Selgus ka silmapaistvaim digiriigi eestvedaja, kelleks osutus Haridus- ja Teadusministeeriumi keelepoliitika osakonna peaekspert Kadri Vare. „Inspireerivad, positiivsed, suure töövõimega ja empaatilised eksperdid kannavad võtmerolli digiteenuste loomisel ning arendamisel, mis panustavad Eesti inimeste elu parendamisse," sõnas Ilves.

Lisaks kuulutati riigi digiteenuste konkursi "Su/g 2022" finaalüritusel välja eriauhindade võitjad järgmistes kategooriates:

  • Parim andmete kasutamisel põhinev digiteenus - Maa-ameti 3D kaardirakendus
  • ​​Parima protsessiinnovatsiooniga teenus - Valimiste infosüsteem (VIS3)
  • Parima kasutajakogemusega teenus - Tööinspektsiooni iseteeninduse riskianalüüsi töövahend
  • Digiriigi tehnoloogiaguru - Tarmo Hanga (IT peaarhitekt, Riigi Infosüsteemi Amet)
  • Digiriigi säravaim tooteomanik - Taavi Jakobson (Ehitisregistri tooteomanik, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium)
  • Publiku lemmik - uus e-äriregistri portaal

Lisainfo konkursi ja finalistide kohta on leitav Digiriigi blogis.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid