„Kaitsevaldkonna märkimisväärne panus majanduse elavdamisse näitab, kui oluline on Eesti ettevõtete roll riigikaitses ning kui palju toome selle kaudu oma majandusse tagasi," lausus kaitseminister Kalle Laanet.

207 miljoni euro eest soetati 2390 Eesti ettevõttelt kaupu ja teenuseid, investeerides 129,3 miljonit eurot kaitsetaristu, -varustuse ja infotehnoloogia arendamisse. 77,8 miljonit kulus majanduskuludele, millest 89% moodustasid Eesti päritolu teenusepakkujatele tehtud tellimused.

„Hea näitena saab tuua siin kaitseväe toitlustuse, kus sööklatoit on valdavalt valmistatud kohalikust toorainest," sõnas Laanet. „Samuti oli 97% meie taristu ehitajatest ja arendajatest ning kinnisvara haldajatest kodumaised teenusepakkujad."

Samuti annavad üle Eesti paiknevad kaitsevaldkonna kinnistud tööd paljudele kohalikele ettevõtetele ja inimestele.

Oma panuse majandusse on kindlasti andnud ka siin viibivad liitlasväed. 2020. aastal ehitati NATO toel Tapa sõjaväelinnakusse 10,6 miljonit eurot maksev taristuprojekt, mille raames ehitasid Eesti ettevõtted komplekteerimisala koos rasketehnika teega.

Lisaks panustab kaitseministeerium Eesti kaitsetööstuse arengusse, mida viimase kümne aasta jooksul on toetatud üle 5 miljoni euroga. Sellest 2,95 miljonit on antud Eesti kaitsetööstuse arenduskonkursi projektidele, 1,2 miljonit Euroopa Kaitsefondi projektide kaasrahastusele, 0,08 miljonit innovatsioonivõistlustele ja väiksematele projektidele ning 0,75 miljonit eurot Eesti kaitsetööstuse liidu toetamiseks.

Ka sel aastal toetab kaitseministeerium kaitsetööstuse arendusprojektide konkursi kaudu Eesti ettevõtete uuenduslikke ja nutikaid tootearendusideid kuni 700 000 euroga. Konkurss kestab kuni 28. veebruarini.

Kolme viimase aasta kaitseinvesteeringud ja majanduskulud moodustasid ühtekokku 934 miljonit, millest Eesti majandus on tagasi saanud 521,1 miljonit eurot.