Õliühingu juht kerkinud mootorbensiini hindadest: Eesti inimeste jaoks on kriitiline punkt saabunud

Kõrgete naftahindade tõttu rekordeid püstitavad tanklate müügihinnad viisid Eesti mootorikütuste turu suurde langusesse, näitavad maksu- ja tolliameti kütusemüügi koondandmed veebruari alguse kohta.

Mootoribensiini müük langes 13,2%, esmakordselt 12 kuu jooksul pöördus aasta varasemaga võrreldes langusse ka diislikütuse müük.

Kütusesektori esindusorganisatsiooni Eesti õliühing tegevjuht Mart Raamat selgitas, et juba jaanuari teises pooles ilmnenud trend mootoribensiini müüginumbrite languse osas süvenes veelgi veebruari alguses. „Selliseid müüginumbrite languseid nägi kütuseturg viimati eelmise aasta veebruaris-märtsis, kui kehtestatud olid ulatuslikud liikumispiirangud. Praegu mingeid täiendavaid struktuurseid põhjuseid tankimise sedavõrd suureks languseks ei ole ja nii võib eeldada, et rekordhinnad on arvestatavalt tarbimist vähendanud."

Raamat märkis, et kuna kolm neljandikku mootoribensiini tarbitakse kodumajapidamiste poolt, siis annavad langenud müüginumbrid märku just inimeste langenud ostujõust. „Detsembrikuuga võrreldes on mootoribensiini hinnad ca 8% võrra tõusnud ja tundub, et Eesti inimeste jaoks on kriitiline punkt saabunud. Praeguste kõrgete hindade peamiseks põhjuseks on toornafta maailmaturuhinna kiire tõus viimaste kuude jooksul – detsembri algusega võrreldes ligi 40%. Lisaks geopoliitilistele pingetele tõstavad hinda ka madalad naftatootmise mahud ja tugev nõudlus. Seetõttu ennustavad analüütikud praeguse naftahinna taseme jätkumist nähtavas tulevikus," selgitas Raamat hindade tulevikuperspektiive.

Eesti aktsiisimäär mootoribensiinile on kõrgem kui ELi keskmine – maksukoormus võrreldes Läti ja Leeduga on liitri kohta vastavalt 6 ja 11 senti kõrgem. „Näiteks Poola otsustas kõrgete hindade tõttu langetada erakorraliselt kütuste aktsiisimäärad nn ELi miinimummäärani – sealne tarbija maksab liitri pealt üle 20 senti vähem makse. Ka Keskerakonna juht Jüri Ratas lubas mõne nädala eest tulla välja plaaniga kütuseaktsiiside langetamiseks, kuid kahjuks seni pole mingit konkreetset sammu sellele järgnenud. Eesti kütuseturg on näidanud, et kui aktsiisimäärad muutuvad, siis jõuavad muudatused koheselt ka hindadesse," oli Raamat seisukohal, et maksulangetusel oleks kiire mõju tarbijate rahakotile.

Valdavalt ettevõtlusest tarbitava diislikütuse puhul langes müük küll eelmise aastaga võrreldes, kuid 2020. aastaga võrreldes, kui kehtis veel 12 senti kõrgem aktsiisimäär, oli veebruari alguse tarbimine ikka 24% kõrgem. „Siiski on see trend murettekitav ja tundub, et ka ettevõtlust hakkavad kõrged kütusehinnad pitsitama. Kuigi aktsiisilangetus on hindadele leevendust toonud, siis on Eesti aktsiisipoliitika ikka jäik ja ei järgi sektoriaalseid eripärasid. Näiteks jaanuaris 35% tõusnud küttepuidu hinna juures on arvestatavaks sisendiks metsatöödel kasutatav diislikütus. Erinevalt teistest riikidest ei võimalda Eesti oma metsandusele soodusmääraga kütust. See on ainult üks näide, kuidas kõrged aktsiisimaksud Eesti üldist hinnatõusu – mis on viimastel kuudel olnud ELi kõrgeim – negatiivselt mõjutavad," märkis Raamat.